Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenuvõtjale päikesekiiri
ei paista

25. november 1998, 00:00

Võlakirjade intressitase on poole aastaga kahe-
kordistunud ja jõudnud 20 protsendi tasemele. Kroonilaenude keskmine intress tõusis oktoobris 3,2% 15,2 protsendile. Pangandusspetsialistide hinnangul tähendab praeguse intressitaseme juures laenuvõtmine ettevõttele haua kaevamist.

Äripäev ei ennusta lähema poole aasta jooksul laenuintresside alanemist, pigem võib laenuraha ettevõtja jaoks talvel veelgi kallineda.

Põhjuseks on halvenev majanduskeskkond -- mõõn on tabanud või tabamas järjest uusi ettevõtlusvaldkondi. Alates selle aasta augustist on tööstustoodangu müük võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud väiksem. Näiteks selle aasta oktoobris müüsid tööstusettevõtted 13,7 protsenti vähem toodangut kui 1997. aasta viinakuus.

Kõige suurem tagasilöök on oktoobris olnud arvuti-, toiduaine- ja joogitööstuses. Ajakirjanduses on hakanud ilmuma artikleid tuntud hulgifirmade ja jaekaupmeeste pankrotiohust. Ehitusfirmad prognoosivad järgmiseks aastaks ehitusturul 30--40% langust, uksi sulgevad kinnisvarafirmad. Kõik viitab sellele, et laenatud raha kättesaamine muutub pankadele üha tõsisemaks probleemiks.

Eesti Panga andmetel olid pangad oktoobri lõpu seisuga laenanud kõige enam just tööstussektorile, mille võlgnevus pankade ees ulatub 4 miljardi kroonini.

Vastukaaluks halvenevale majanduskeskkonnale räägib laenuintresside alanemise toeks tõsiasi, et Hansapangal õnnestus aktsiaemissioon, tõenäoliselt õnnestub see ka Ühispangal. Samuti tõik, et EBRD laenas Hansapangale 1,2 miljardit krooni, mis läheb pikaajaliste laenuprojektide rahastamiseks. Ühispangale on lubanud 259 miljonit krooni laenata aga maailma-
panga allorganisatsioon IFC.

Rootsi pankade tulek võiks intressitaset alandada, kui nende raha jääks Eestisse, aga Hansapank on ise teatanud, et emissioonist saadud 1,5 miljardi krooniga makstakse tagasi kolm suurt välislaenu ja käivitatakse pank Leedus. Kuna suur osa Hansapanka tulevast rahast läheb kohe ka Eestist välja, siis ei ole pank tõenäoliselt huvitatud intressitaseme alandamisest.

Nüüd on küsimus selles, millise strateegia võtab pärast emissiooni Ühispank. Kui Ühispank soovib Hansapanga arvel oma turuosa suurendada ja tema seni väljastatud laenud laekuvad ilma eriliste probleemideta tagasi, siis ta võib laenuintresse alandada. Kui aga laenukahjud aasta lõpus ja järgmise aasta alguses suurenevad, siis pole ka laenuintresside langus usutav.

Laenuintressid hakkavad alanema, kui deposiitide maht pankades suureneb ja välisraha vool jätkub. Kuna Eestis on säästmistase suhteliselt madal ja deposiitide maht on viimastel kuudel näidanud vähenemise trendi, siis sõltub meie areng väga paljus välisinvesteeringutest.

Mida rohkem ja kiiremini tuleb Eestisse välisinves-
teeringuid, seda kiiremini on võimalik majanduses valitsevast mõõnast üle saada. See ongi valdkond, mille kaudu riik saab majanduse arengusse kõige paremini sekkuda. Eesti Energia, Eesti Telekomi, Eesti Raudtee erastamine või siis tselluloositehase rajamine oleksid projektid, mis tooksid Eestisse välisraha. Seega kiirendades erastamist, vähendame krooni deval-
veerimise ohtu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:57
Otsi:

Ava täpsem otsing