Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leimann tahab Kiviteri toetada 22 mln krooniga

    Valitsuse määruse kohaselt tuleb selle varu soetamist alustada autobensiinist ja diislikütusest.
    Sellega päästab riik Kiviteri omanikud, sest Kiviter on tõsistes majandusraksustes ega suuda ära maksta üle 30 miljoni krooni suurust võlga Eesti Põlevkivile. Eesti Põlevkivi on andnud kohtusse Kiviteri pankroti väljakuulutamise avalduse.
    Kiviteri erastas mullu novembris AS Eriõli, mille omanikud on Kiviteri juhataja Priit Piilmann ja Elar Sarapuu. Praeguseks on Eriõli kõrval 13% Kiviteri aktsiate omanik Ühispank, kes andis erastamisel garantii 350 mln kroonile, mille ulatuses peab Kiviter tegema investeeringuid kolme aasta jooksul.
    Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Mari Koppeli sõnul saab 22 mln krooni eest soetada 17 000 tonni põlevkiviõli, millega saab tervet Eestit kütta viis päeva.
    «Määruse muutmine ja kõige esimesena põlevkiviõli ostmine on loomulikult seotud sooviga Kiviteri päästa. Ei saa lubada, et inimesed tööta jäävad. Aga niisama ei saa ju ka raha anda,» selgitas Koppel.
    Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani sõnul võib erandjuhtudel riik nii käituda, kuid peab kindel olema, et abistatav ettevõte ka ellu jääb.
    «Loodetavasti Kiviteri puhul nii läheb, sest neil on päris palju ideid enda restruktureerimiseks ja tootmisjääkide kasutusele võtmiseks,» märkis Järvan. Ta ütles, et valitsus käsitleb Kiviterilt põlevkiviõli ostmise võimalust kui ettevõttele ajutise leevenduse pakkumist.»
    Kui valitsus Leimanni plaaniga nõustub, hakkab majandusministeerium ostu-müügitehingu sooritamiseks Kiviteriga kohe konkreetseid läbirääkimisi pidama.
    Eurodirektiivide järgi peab igal ELi liikmesriigil olema 90 päeva varu kõikidest kütusemarkidest. Mullu märtsis vastu võetud määruse kohaselt oleks esialgu soetatud kahe päeva varu. Selleks kuulutas majandus-
    ministeerium tänavu augustis välja riigihanke konkursi 1400 tonni bensiini ja 1800 tonni diislikütuse ostmiseks. Riigihanke teostamise päevaks on märgitud 31. detsember sellel aastal.
    «Bensiini ja diisli ostmiseks tuleb nüüd teha eraldused riigieelarvest, kuid järgmise aasta eelarvest minu teada neid tehtud pole,» ütles ministeeriumi osakonnajuhataja Koppel.
    Kiviteriga kavandatavaks tehinguks on laekunud 22 mln krooni vanade julgeolekuvarude müügist. Riigi julgeolekuvarude kogused ja paigutus on salastatud.
    Kiviteri esindajad ei soovinud eile kütusevaru riigireservi loomise kohta omapoolset kommentaari anda, sest tegemist on riigi kavaga.
    Kütusefirma Alexela müügidirektori Indrek Randveri hinnangul on julgeoleku seisukohalt parem, kui strateegiline varu asub laiali Eesti eri paikades eri kütusemarkide näol.
    «Mõttekam oleks selleks kasutada mõnda suurt tanklaketti, kel on eri Eesti punktides suured kütusemahutid,» selgitas Randver. Ta lisas, et ei näe põlevkiviõli kasutamises loogikat, sest masuut on odavam ja diislikütust saab kasutada nii auto- kui ahjukütuseks.
    Suvel esitas Kiviter valitsusele taotluse 63,5 mln kroonise riikliku dotatsiooni saamiseks põlevkivitoodete müügile, põhjendades seda maailmaturu madalate hindadega, mis toovad ettevõttele aastas kahju 65 miljonit krooni.
    Tollal ei pidanud valitsus Kiviteri doteerimist otstarbekaks kartuse tõttu, et taotluse rahuldamisel hakkab hädas olevailt ettevõtteilt sarnaseid avaldusi massiliselt laekuma.
     
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.