Pankadest saavad toidutehased

Kristina Traks 27. november 1998, 00:00

Ettevõtjad leiavad, et firmade ülevõtmistrend on selgelt olemas. «Kui arvestada ettevõtete laenusid, on majanduslik võimalus selliste toiduainetööstuste tekkimiseks olemas,» ütleb Kalevi peadirektor Tõnis Allik. «Pank pole küll parim omanik, kuid enne pankrotistunud ettevõtte varade müümist on ta sunnitud seda olema.»

Viru Ranna juhatuse esimees Andres Eesmaa ütleb, et õige pea on Eestis vaid kaks toiduainetööstust -- Hansapank ja Ühispank. «Neile jäävad kätte ettevõtted, kellele on antud laenu põhjalikult süvenemata firma majanduslikku olukorda.»

Ühispanga laenudirektor Andrus Kimber ütleb, et peab ebatõenäoliseks pankade n.-ö. tööstusteks muutumist. «Kui klient pankrotistub, siis püüame tagatiseks olnud vara võimalikult kiiresti ära müüa,» räägib ta.

Kuigi Ühispank on volitatud müüma Tallinna piimatööstust, ei sekku ta Kimberi sõnul tööstuse juhtimisse.

«Pangal on lihtsalt investori leidmiseks rohkem sidemeid,» põhjendab ta. «See, et tööstust müüb pank, pole kuidagi seotud sellele ettevõttele antud laenudega,» väidab Kimber. Ühispanga laenuportfellis on toiduainetööstuse osa 500 miljonit krooni.

Ka Hansapank eitab ettevõtete ülevõtmistrendi. «Me anname vaid kliendikeskse lähenemise raames finants- ja investeerimisalast nõu,» jääb Hansapanga krediididirektor Aivar Rehe paar nädalat tagasi öeldud sõnade juurde. «Mitmete majandusharudega korraga me tegeleda ei jõua,» räägib Rehe. Hansapank on toiduainetööstustele laene andnud 563 miljoni krooni eest.

Saaremaal asuv konservitootja AS Läätsa on kohtu poolt tunnistatud pankrotistunuks. Ettevõtte suurim võlausaldaja on Hansapank 33 miljoni kroonise laenuga, kogu Läätsa vara on selle laenu katteks panditud.

Läätsa on Saaremaa suurim tööandja, tema pankrotistumisega jääb tööta ligi 600 inimest. Ettevõte müüb praegu vaid vähesel määral külmutatud kala.

Kalaettevõtes Viru Rand on käimas pankrotimenetlus, ajutisel pankrotihalduril Arno Mägil on aega ettevõtte olukorraga tutvumiseks kuni 5. jaanuarini, mil toimub kohtuistung. Hansapank on 65 miljoni krooniga Viru Ranna suurimaid võlausaldajaid, laenu tagatiseks on panditud kalatööstused.

Andres Eesmaa ütleb, et on viimasel ajal Hansapanga uksi kulutanud rohkem, kui ta eales rahaautomaati kasutanud on. «Eks ma üritan laenudele pikendust saada,» sõnab ta. Täna müüb Viru Rand toodangut vaid kümnekonna miljoni krooni eest kuus, mis on 15 protsenti hiigelaja kuukäivetest.

Piimanduskontserni Ühinenud Meiereid tulevik on ebaselge. Tal on Hansapangast, Ühispangast, Forekspangast ja ühest Hollandi investeerimispangast laenusid 150 miljoni krooni eest. Praegu on ettevõte 25 miljoni krooniga kahjumis.

Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe peab reaalseks, et järgneva kahe kuuga õnnestub Ühinenud Meiereidel ladudes seisev 3000 tonni võid maha müüa. «Peame oma või Venemaale müüma enne jaanuari lõppu, sest siis tulevad Uus-Meremaalt võilastiga laevad,» lisab ta. 3000 tonni või müümisest loodab Meiereid saada 80--90 miljonit krooni, mis lahendaks ettevõtte likviidsusprobleemid.

Afgaanile Yagub Haidarile kuuluv Rapla piimatööstus Lacto on samuti Hansapanga klient. Paar nädalat tagasi avas tööstus uue piimapulbritehase, mis on osa uuest, 140 miljonit krooni maksvast piimatööstusest. See raha on Lacto juhtide kinnitusel laenatud Hansapangast. Samaaegselt uue tehase ehitusega süvenevad järjest Lacto võlad piimatootjatele.

Rakvere lihakombinaat ei avalikusta, kui suur on hetkel tema laenukoormus. Kombinaadi finantsdirektori Teet Soormi on laenu pandiks käibevara, mitte tehas ise. Viimastel aastatel on Ühispanga klient Rakvere lihakombinaat ainuüksi euronõuete täitmisse investeerinud üle 40 miljoni krooni.

Praegu töötab lihakombinaat lühendatud töönädalaga, sest tema suurim eksporditurg, Ukraina, on kinni. Ka Leetu õnnestub Rakverel müüa vaid lihakeresid, mitte valmistoodangut. Rigas Miesnieks aga toodab endiselt emaettevõttele kahjumit. Järgmisest aastat kavatseb Rakvere lihakombinaat koondada 15 protsenti oma 800 töötajast. Rakvere suuromanik alates sellest suvest on Soome kontsern HK Ruoaktalo.

Tallinna Piimatööstus on teistest piimatööstustest Vene finantskriisi tõttu vähem kannatanud, sest oskas õigel ajal riskid hajutada ja müüs enne Vene kriisi algust sinna vaid 15 protsenti toodangust. Ometigi kaotas ettevõte sügisel kuukäivetest ligi poole võrreldes suviste käivetega. Käibelangus oli lisaks ekspordiraskustele tingitud sellest, et ettevõte tõstis suvel valmistoodangu hinda viie protsendi võrra.

Tallinna piimatööstus on Ühispanga klient ja tema laenuportfelli suurus on üle 100 miljoni krooni. Piimatööstuse omanikud on volitanud Ühispanka müüma 75 protsenti piimatööstuse aktsiatest.

Kommivabrik Kalev elab praegu tänu jõuluhooajale. Kui palju langeb müük järgmise aasta alguses, ei oska Kalevi juhatuse esimees Tõnis Allik ennustada. «Ega siin midagi hõisata ei ole,» ütleb Allik. Kalevi Venemaa tütarettevõtete müügimahud on Alliku sõnul eelmise aasta lõpuga võrreldes vähenenud 70--80 protsenti. Kalevi suuromanik Talinvest loobus oma osalusest Kalevis Hansapanga kasuks, kuna oli Kalevi aktsiate tagatisel pangast laenu võtnud.

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 08:58
    Otsi:

    Ava täpsem otsing