Skandinaavia sulab EMU suhtes

Sirje Rank 30. november 1998, 00:00

«Maailmamajanduses valitsev ebastabiilsus on pannud paljud uskuma, et suurde gruppi kuuluda on ohutum,» ütles Norra peaminister Kjell Magne Bondevik kommentaariks viimastele arvamusuuringutele, kus 45% norralastest peab ELiga liitumist pikemas perspektiivis soovitavaks. Vastu on 46%. Alles juunis oli vastaseid 55% ja pooldajaid 34%.

«Kui poolehoid rahaliidule samas tempos kasvab, võib küsimuse otsustamine ettepoole nihkuda,» kirjeldas läinud nädalal olukorda Rootsi rahandusminister Erik Åsbrink. Paranenud on suhtumine nii Rootsi juhtpartei sotsiaaldemokraatide ridades kui rahva hulgas, kelle vastuseis oli valitsuse peamine argument ühisrahast eemale jäämiseks.

Rootslaste ja norralaste suhtumist on mõjutanud krooni saatus sügisestes valuutarahutustes. Kui Soome mark ja Taani kroon on stabiilsed, siis Norra ja Rootsi valuutad on peale suure kõikumise DEMi suhtes ka järsult odavnenud. Üks EMU pooltargumente ongi, et liit kaitseb üksikut valuutat spekulatiivsete rünnakute eest. Traditsiooniliselt kõikuvad Lõuna-Euroopa valuutad on ühisrahaga liitumisel tormid rahulikumalt üle elanud.

Lõppeval aastal on Norra keskpank krooni kaitseks seitsmel korral intresse tõstnud. Keegi ei taha krooni, kui nafta hind on ülimadal, palgatõus kiire ning vähemusvalitsuse püsimine noateral. Lisaks veel investorite üleüldine pagemine nn äärealade valuutadest.

Läinud nädalal kirjutas Norra majandusleht Dagens N¿ringsliv, et riigi keskpank peab salajasi läbirääkimisi Euroopa keskpangaga krooni tugiostude tegemiseks. Lisaks on ühiskonnas juba mõnda aega kestnud debatt fikseeritud kursi poliitika muutmise vajalikkuse üle.

Ent keskpanga pingutustest üksi ei aita, kui poliitikud lubavad majandusel üle kuumeneda ning inflatsioonil kasvada. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon OECD kirjutas oma viimases raportis Norra kohta, et majanduse juhtivate jõudude solidaarsuskokkulepe on 1998. a kokku varisenud. Lepe sätestab majanduse tugisambad -- stabiilne valuuta, tagasihoidlik palgatõus, range eelarvepoliitika.

Kuni akuutse kriisini pole valitsus suurt midagi teinud. Pealegi on parlamendis kindla koostööpartnerita vähemusvalitsusel raske oma plaane läbi suruda. Depressiooni tõttu pidi peaminister vahepeal isegi aja maha võtma.

Kroon nõrgenes taas, kui läinud nädalal sai teatavaks 1999. a eelarvekompromissi sisu. Valitsus jääb alles, kuid paindub paremparteide diktaadile -- makse ei tõsteta, kulusid kärbitakse ning alustatakse riikliku telesidekontserni Telenor ja alkoholimonopoli Arcus erastamist. Kokku jäid eelarvelised meetmed majanduse jahutamiseks ligi 2 mld krooni võrra väiksemaks.

Rootsi keskpanga indeksi järgi on kroon riigi olulisemate ekspordipartnerite valuutade suhtes aastaga 10 protsenti nõrgenenud. Konjunktuuriinstituudi andmeil on reaalne vahetuskurss nõrgem kui 1993.--1994. aastal pärast rahvusvahelisi valuutatorme.

Sellest hoolimata on Rootsi keskpank viimastel nädalatel repomäära kolmel korral alandanud, mis survet juba niigi rekordiliselt madalale kroonile veelgi suurendab.

Keskpank põhjendab oma tegevust maailma majanduskasvu aeglustumisega, mis on sundinud alandama ka Rootsi eelolevate aastate majanduskasvu prognoose.

Pank SEB juhib oma läinud nädalal avalikustatud konjunktuuriprognoosis tähelepanu devalveerimispoliitika jätkumisele krooni ujuvkursist hoolimata.

Põhjuseks on Rootsi keskpanga eesmärk hoida inflatsioon majanduses 2% tasemel. Erinevalt Euroopa keskpangast, mis on nõus aktsepteerima ka madalamat inflatsiooni, peab Rootsi vajalikuks kodumaist inflatsiooni kiirendada.

«Strukturaalsete reformide viibimine maksude alal ning tööjõuturul koos keskpanga püüdega kiirendada kodumaist inflatsiooni seavad krooni surve alla,» kirjutab SEB oma raportis. Lisaks rõhuvad krooni pessimistlikud väljavaated kevadise riigieelarve osas, kus kulutused SDP koalitsioonipartnerite survel märgatavalt kasvada võivad.

SEBi hinnangul päästaks krooni selge seisukohavõtt Euroopa rahaliidu küsimuses.

Algselt kavatses Rootsi valitsus otsusega oodata kuni 2002. a üldvalimisteni. Nüüd arvatakse, et rahvahääletus võib toimuda varem, sest poolehoid rahaliidule on tugevnenud.

Taanis on hetkel kõige kuumemaks teemaks konkurentsivõime. Taani jääb rahaliidust välja, kuid erinevalt näiteks Rootsist on Taani krooni kurss euro suhtes fikseeritud. Kui nüüd Rootsi kroon odavneb, muutuvad Taani kaubad selle võrra kallimaks.

Rootsi töösturite liit ennustab Taani kaupadele turgude kaotamist nii kodu- kui välismaal, maksebilansi defitsiiti ning vaid 0,7% majanduskasvu eelolevatel aastatel.

Taaniski on poolehoid Euroopa rahaliidule kasvanud. Ükski poliitik ei julge aga referendumit välja kuulutada enne, kui «jah» on täiesti kindel.

Kindlasti lisaks poliitikutele kindlust, kui väljajääjatest kas Rootsi või Suurbritannia otsuse ära teeks. Tony Blairi valitsuses on poolehoid ühisraha projektile kasvanud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:58
Otsi:

Ava täpsem otsing