Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valmis taastama majandussuhteid

Intervjuu Venemaa asepeaministri Valentina Matvijenkoga

Andres Reimer 30. november 1998, 00:00

Millise hinnangu annate Eesti-Vene suhete hetkeseisule?

Pean kahjuks konstateerima, et meie suhetesse pole veel tekkinud vajalikku dünaamikat. Loodan väga, et valitsustevahelise komisjoni esimene ühisistung Tallinnas annab Vene--Eesti suhetele tugeva positiivse tõuke.

Millised tulemusi soovite ühiskomisjonis saavutada?

Minu jaoks on prioriteetne majanduslepingute allakirjutamine. Ma ei taha ennast kellegagi vastandada, aga pean oma isiklikuks kohustuseks, et minu kaasesimeheks olemise ajal toimuksid lõpuks ometi konkreetsed ja positiivsed muudatused.

Olen pragmaatiline inimene, kellel pole kalduvust palju rääkida -- soovin palju korda saata. Eeldan iga probleemi põhjalik-ku tundmaõppimist ja tegevusplaani koostamist. Soovin, et saaksin koos kolleegiga mingi aja pärast öelda, mida me teinud oleme.

Näen oma ühe kohustusena jälgida, et ministeeriumid täidaksid komisjoni otsuseid. Seni juhtus sageli, et kohtumise järel kadusid lahendused ametkondades ära.

Soovin, et see, milles kokku lepime, täidetaks mõlemalt poolt. Kui saavutame heade tulemustega majandus-
koostöö riikide vahel, on see ka poliitiliste küsimuste lahendamise eelduseks.

Millal ja millistel tingimustel on Venemaa valmis loobuma topelttollide kasutamisest Eesti suhtes?

Tolliküsimused on seotud kogu majandusküsimuste plokiga. Kahjuks pole seni Venemaa ja Eesti vahel sõlmitud majanduskoostöö lepingut, topeltmaksusta-
mise vältimise ja investeeringute kaitse lepingut.

Venemaa ei ole huvitatud majandusküsimuste lahendamise pidurdamisest. Hiljuti toimunud ühiskomisjoni Venemaa poolsel nõupidamisel avaldasid nii Venemaa rahandus- kui majandusministeeriumi esindajad valmisolekut valmistada majanduslepingud ette kiirendatud tempos.

Mida peab Eesti tegema, et sõlmida Venemaaga majanduslepingud?

Palun peaminister Mart Siimanni, et ta annaks omalt poolt ministeeriumidele korralduse kiirendada probleemide lahendamist. Olulisi arvamuste lahknevusi meil majanduslepingute sõlmimise küsimuses pole.

Tulemus sõltub sellest, kuivõrd kohtame Eesti valmisolekut lahendada meie kaasmaalaste probleeme. Soovime, et kodakondsus antaks Eestis elavatele sõjaväepensionäridele ja venekeelsete perede Eestis sündinud lastele.

Üks valupunkte on ka Aleksander Nevski katedraali üleandmine õigusjärgsele omanikule. Keegi ei saa vaidlustada katedraali õigusjärgset kuulumist Moskva patriarhaadi alluvuses olevale Vene õigeusu kirikule.

Saan aru, et need küsimused pole Eestile nii lihtsad, kuid loodan sellegipoolest Eesti valitsuse ja parlamendi vastutulelikkusele.

Arvestage, et meil on avalik arvamus ja oma riigiduuma. Kui mul pole võimalik näidata, et venelaste õiguste osas toimub Eestis konkreetne edasiminek, satume majandusküsimuste lahendamisel duumas suurte raskuste ette.

Milliseid positiivseid eeldusi näete suhete arenguks?

Kui vaadata majandust poliitikast eraldi, siis on tuntav vastastikune huvi majandussuhete arendamise vastu. Venemaa on Eesti välismajanduspartnerite seas praegu teisel kohal.

Vene turg jääb ka edaspidi suure potentsiaaliga turuks ennekõike Eesti toidukaupadele. Meie omakorda oleme huvitatud Vene kaupade liikumisest Eesti turule.

Investeeringute poolest Eesti ettevõtlusesse omab Venemaa minu andmetel kolmandat kohta. Terve rida ettevõtteid, nagu Gazprom, Agrohiminvest, Uhtinski naftakombinaat, on Eestisse teinud suuri kapitali-
mahutusi. Senised investeeringud pole võimaluste piir.

Venemaa on samal ajal huvitatud Eesti kapitali sissevoolust. Pakume Eestile allakirjutamiseks piiriäärsete alade koostöö lepingut, mis soosiks esmajoones Leningradi oblasti ja Eesti maakondade koostööd.

Kõne alla võiks tulla koostööleping Eesti majandus-
ministeeriumi ja Leningradi oblasti vahel, samuti Narva ja Ivangorodi koostööleping.

Kuidas võib mõjutada Eesti-Vene suhete arengut Eesti valitsuse tõenäoline vahetumine märtsis toimuvate valimiste järel?

Eestis ei ole mõjukate poliitiliste jõudude seas erakondi, kelle edu oleks Venemaale vastuvõetamatu.

Usun, et iga Eesti valitsus peab Venemaaga heanaaberlike suhete arendamist esmatähtsaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:58
Otsi:

Ava täpsem otsing