Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
92 protsenti meist elab turvateenuseta
Eestlane valvab küll kiivalt oma varandust, aga valveseadmetesse ta investeerima ei kiirusta. Oktoobris tehtud uuring näitab, et turvafirmade teenuseid kasutab vaid 8% eraisikutest. Kui arvestada, et samas suurusjärgus avastatakse Tallinnas korterivargusi, tundub kummaline, kui vähesed investeerivad oma vara säilimisse.
Ükskõiksuse esimene põhjus on ilmselt väike sissetulek ja sellest johtuv varanduslik seis. Kui korteris vajavad valvamist vaid voodi, öökapp ja kaks taburetti, pole tõesti mõtet valveteenust osta.
Eestis tasub valvama hakata varandust, mille väärtus üle paarisaja, isegi kolmesaja tuhande krooni. Kellel selline varandus hinge taga, küll see leiab ka vahendid, kuidas varandust hoida.
Samas ei suurene riigi elanike jõukuse kasvuga oluliselt turvateenuse kasutajate osakaal. Näiteks üle 5 miljoni elanikuga Taanis ostab tehnilise valve teenust umbes 60 000 klienti, neli korda väiksema elanike hulgaga Eestis on see arv 18 000.
Vahe arenenud riikide ja Eesti vahel väljendub eelkõige turvalisusse investeeritava raha osakaalus sisemajanduse koguproduktis. Rootsis on see näiteks viis korda suurem kui Eestis.
Valveteenuse hinna langemine ja uute toodete lisandumine peaksid ka Eestis turvafirmadele kliente juurde tooma. Seda eriti siis, kui kuritegevus suureneb.