Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti energeetika ümberkujundamine
endiselt lahtine
Valitsuse liikmed on põhimõtteliselt veendunud, et põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiaga ühendada ja eeskätt elektrijaamadesse tuleb tuua strateegiline investor, kelleks praeguse seisuga on Ameerika firma NRG Energy, rääkis majandusminister Jaak Leimann. «Kuna probleem on sedavõrd kompleksne ja laiaulatuslik, siis kulub lahenduste otsimiseks rohkem aega,» nentis ta.
Leimann märkis, et 10. detsembril esitab tema juhitav põlevkivikomisjon ettepanekud ja seisukohad kitsalt põlevkivitööstusega seonduvate probleemide lahendamiseks, et alles siis Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimise ja erastamise kavad koos üle vaadata.
Leimann lisas, et ilmselt paari-kolme nädala pärast siiski langetatakse juba konkreetsed otsused. Ta märkis, et Eesti Energias ja Eesti Põlevkivis toimuvad ümberkorraldused toovad vältimatult kaasa järkjärgulise tööjõu vabanemise ja valitsus peab leidma võimalusi uute töökohtade loomiseks.
«Meil on plaanis uute töökohtade loomise eesmärgil EList raha taotleda ning võtta veel pikaajaline laen maailmapangast,» kirjeldas Leimann plaane.
Valitsuse otsusest Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi edasise arengukava kohta on eriti huvitatud USA firma NRG Energy, kes loodab alustada konkreetseid läbirääkimisi Narvas asuvate elektrijaamade baasil koos riigiga ühise firma loomise üle. Kuna valitsus jättis eile kolmandat korda otsustamata, kuidas kavatsetakse Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerida, jäi määramata ka isik, kes hakkab NRGga läbi rääkima.
NRG Energy Eesti esindaja Hillar Lauri viibis eile välismaal ja temaga rääkida ei õnnestunud. Varem on ta osutanud, et valitsusepoolne venitamine on ebaviisakas.
Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik möönis, et võib-olla tõesti on valitsus mõned tähtajad liialt kiirustades välja öelnud ja nüüd on raskusi nendest kinnipidamisel.
«Paraku pole Eestil võtta kusagilt ühtegi selget eeskuju, kuidas oma energiamajandust ümber korraldada,» põhjendas Vaarik otsusega viivitamist.
Autor: Raul Ranne