Tootja raha rändab jäätmekoguja tasku

Eesti Coca-Cola Joogid valis odavama variandi ja lasi pakkumised saata seitsmel jäätmekäitlusega tegeleval firmal. Võitlusest Eesti suurima karastusjookide tootja pakutavale tööle väljus võitjana Ragn-Sells. Kiira Kure Eesti Coca-Cola Jookidest kinnitab, et valiku peamine kriteerium oli garantii, et teenuse pakkuja suudab kokku korjata 40% pakenditest. Viidates lepingu konfidentsiaalsusele ei avalikusta kumbki pool Ragn-Sellsile makstavat taaskasutamise teenustasu. Konkursil kaotajateks jäänud firmade kinnitusel peab Eesti Coca-Cola Joogid pakendite kokkukogumise eest maksma 12--20 miljonit krooni. Pakendite taaskasutusega alles suvel tegelema hakanud Ragn-Sells tõusis Coca-Cola konkursi võitmisega pakendikäitluse turu tippu.

Osalesime Coca-Cola konkursil, kuid me poleks võib-olla julgenudki seda tööd võtta.

Ragn-Sellsil ei ole kerge, sest neil pole enda kogumissüsteemi. Nad mõtlevad, et ostavad kokku ja kõik kohe toovad. Meil toimub kogumine mitmes osas -- ostame elanikkonnalt kokku, lepingud on prügimägedega, kus sorteeritakse pakendid välja, restoranidesse ja baaridesse oleme üles pannud konteinerid. Karastusjookide aktsiisi kehtestamine toob ka meile kliente juurde. 20 miljoni kroonine aastakäive kasvab 30--40%.

Pakendifirmad väidavad, et on teinud investeeringuid. Lihtinimesena ei tea ma aga ikkagi, mida ma oma plastikpudeliga teha. Reainimene on teavitamata seaduse olemusest ja ka sellest, millised firmad taarat kokku ostavad ja millist raha selle eest makstakse.

Kas panevad pakendikorjajad üles telgid ja korjavad taara prügikollidelt või sõlmitakse lepingud taarapunktidega. Ka seda peaks riiklikult reguleerima. Praegu on lihtsalt tehtud seadus ja maksustatud tootja, kelle üle on võimalik rakendada kontrolli.