Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Idaeksport taastub

Ühinenud Meiereid loodab kahe järgneva kuu jooksul võiekspordi kasvades teenida 80--90 miljonit krooni, kriisieelse võiekspordi mahu Venemaale on taastanud Saaremaa liha- ja piimatööstus.

3000 tonni laos seisva või müümine Venemaale kahe kuu jooksul on reaalne, kinnitas Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe. «Austraalia ja Uus-Meremaa võilastid jõuavad Venemaale jaanuari lõpus, seni on meil aega Venemaal toimetada.»

Pärgmäe ütlusel lahendab teenitav 80 miljonit krooni Ühinenud Meiereide likviidsusprobleemid.

Muutus ekspordi elavnemise poole on Pärgmäe sõnul toimunud viimase nädala jooksul. Ühinenud Meiereid saadab Venemaale 4--5 autokoormat võid nädalas ehk 100 tonni. Pärgmäe sõnul läks varem selline kogus Venemaale iga päev.

Pärgmäe sõnul tõuseb või hind Venemaal iga nädal keskmisel 10 USA sendi võrra. «Tänaste piima kokkuostuhindade juures (1,25 krooni kilolt) on võimalik Venemaale võid kasumlikult toota,» ütles Pärgmäe. Ühinenud Meiereid müüb Venemaale praegu võid hinnaga 23,2 krooni kilo, mis on 4 krooni vähem kui parematel päevadel.

Saaremaa liha- ja piimatööstus müüb Venemaale umbes 50 tonni võid nädalas, sama palju eksporditi sinna enne Vene finantskriisi.

«Venemaal on toimunud murrang, küsitakse rohkem kui jõuame müüa,» ütles Saaremaa liha- ja piimatööstuse peadirektor Ahti Viilup. Ka tema kinnitas, et Venemaal on võivarud vähenenud ja Austraalia või pole veel kohale jõudnud.

Viilupi sõnul kaaluvad nad piima kokkuostuhinna tõstmist. Saaremaa piimatööstus maksab tootjatele praegu kõrgema sordi piimakilo eest 1,80 krooni.

ASi Tartu Külmhoone tegevdirektor Ormes Tooding tõdes, et praegu läheb nende ladudest kaupa rohkem välja kui tuleb sisse. «Kui Vene turg ära langes, toodi kaupa vahepael ainult sisse,» meenutas ta. «Me ei suutnud kõiki koormaid vastugi võtta.»

Eile keskpäeval seisis Tartu külmhoone hoovis neli suurt veokit, millest ühele võikaste laaditi. 20kilostel pappkastidel ilutsev silt andis teada, et tegu on Eesti ühe suurema võitootja ASi Põlva Piim toodanguga.

Ka ühistu Jõhvi Piim ekspordijuht Tiiu Ruubel kinnitas venelaste suurt huvi Eesti või vastu. Jõhvi Piim ekspordib praegu Moskvasse hapukoort. Ruubeli sõnul tasub see müük vaatamata venelaste vähenenud ostujõule ära. «Järjest enam aga tuleb partneritelt signaale, et hinnad tõusevad,» lisas ta.

Vene turg on avanenud ka kalatööstustele. Eile alustas taas sprottide tootmist pankrotistunud Läätsa kalatööstus, kes on saanud Venemaalt mõneks kuuks tellimusi.

Täna alustab tööd Viru Ranna Toila kalatööstus, et täita Venemaalt saadud konservitellimust.

Rakvere lihakombinaadi infojuhi Andrit Heidovi sõnul on viimasel ajal elavnenud eksport Ukrainasse ning kombinaat töötab eilsest taas täispika töönädalaga.

Luhamaa piiritollipostist kinnitati, et viimasel ajal liigub Venemaa poole rohkem kaubakoormaid kui varem. Kui kuu tagasi ei läinud tollipunkti teatel päevade viisi ühtegi koormat üle piiri, siis nüüd läheb Venemaale kümme koormat päevas.

Toidukaupadest viiakse Venemaale peamiselt kalakonserve ja võid. Ülejäänud kahe suurema ekspordiartikli -- juustu ja hapukoore -- hind pole Venemaal taastunud ja neid tooteid Venemaale märkimisväärsetes kogustes praegu ei müüda.

Kaks kuud tagasi nõudsid rahapuuduses piima-

tööstused riigilt abi. Riik mõtles tööstuste ja tootjate aitamiseks välja faktooringuskeemi, mis tänaseks pole käivitunud.

Ka kalatööstused küsisid riigilt abi rahanappuse leevendamiseks. Valitsus lubas kalatöötlejate, et nad saavad pankadest riigigarantiiga laenu, kuid senini pole selged laenuandmise üksikasjad.