Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuivõrd peab Eesti järele andma Vene-maa nõudmistele?

    Riikide poliitikad on terviklikud ja omavahel mitte seotud asju tegelikult pole. Venemaa jälgib oma huve ja paneb asju pakki just nii, nagu talle sobib. Eesti jälgib oma huve ja talitab nii, nagu talle meeldib. Kas pooled saavutavad mingi kokkuleppe, sõltub sellest, kas ja kuidas ühe või teise poole huvid kajastamist on leidnud. Kui meid mingid tingused ei rahulda, siis majanduslepet ei tule. Kui leiame, et majanduslepped on meie jaoks ülimalt tähtsad, siis peame arutama, kas küsitav hind on meile vastuvõetav ja kas langeb kokku meie poliitikaga.
    Neile küsimustele on lahendusi pikka aega otsitud ja võib-olla on natuke isegi ebameeldiv, et me pole neid küsimusi veel suutnud lahendada. Majanduslepetest on huvitatud nii Eesti kui Vene pool ja see on positiivne.
    Ma olen olnud alati seisukohal, et ei pea võimalikuks kommenteerida ega anda näpunäiteid Eesti poliitilisele juhtkonnale, milliseid poliitilisi järelandmisi ta ühes või teises suunas peab või ei pea tegema. Ei pea ma seda võimalikuks praegugi.
    Kindlasti ei too aga majanduskokkulepped meile kahju, ikka peaksid tooma kasu.
    Selliste tingimuste seadmine näitab, et Venemaa pole loobunud ideest, et Eesti peab kuuluma Venemaa mõjusfääri. Kodakondsuse temaatika on Venemaale tähtsusetu. Kui vaadata nende poliitikat siin elavate või Venemaale naasta soovivate venelaste suhtes, siis see on hoolimatu. Peaküsimus on, kuhu Eesti kuulub ja võtmeküsimus meie soov pürgida NATOsse.
    Majandussuhted Venemaaga on Eestile hetkel suhteliselt ebaolulised -- kuni pole selge, et sealt kauba vastu ka raha saab, pole idast tahta majanduslikku edu, mille nimel poliitiliselt end nii väga pingutada. Meil ei ole seda stiimulit, mille nimel teha mingeid tõsiseid poliitilisi järeleandmisi. Minu meelest võib Eesti praegu asjasse üsna külmalt suhtuda.
    Majanduslepped on omaette asi, mingisuguseid poliitilisi järeleandmisi selle nimel, et majandusleppeid sõlmida, Eesti ühiskond ei ole valmis tegema. Kõiki teemasid võivad Eesti ja Vene pool eraldi arutada, aga siduda majandussuhted mingi poliitiliste suhete paketi külge ei ole korrektne. See näitab ilmselget tahet lepinguid mitte sõlmida. Eesti on valmis otsima lahendusi poliitilistele valupunktidele kahe riigi suhetes, ka nimetatutele, kuid ei pea seda tegema konkreetse majanduslepingu sõlmimisel.
    Vene pool on deklareerinud, et enam ei seota erinevaid asju üksteise külge ja et majanduspaketiga minnakse tegelikkuses ka edasi, aga näib, et nii see ei ole.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.