EL harmooniast kaugel

DI 03. detsember 1998, 00:00

Selliste tulemustega lõppes sel nädalal ELi rahandusministrite viimane kohtumine enne 11.--12. detsembri tippkohtumist Viinis.

Mida lähemale 1999. aasta 1. juuli jõuab, seda rohkem on kõhklejaid ELi maksuvaba kaubanduse kaotamise plaanis. Saksa rahandusminister Oskar Lafontaine tegi kohtumisel ettepaneku ülemineku tähtaega edasi lükata, mis muuhulgas oli kantsler Gerhard Schröderi üks valimislubadusi.

Sama taotlevad Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Kreeka ja Hispaania, kuid otsuse muutmiseks on vaja kõigi 15 riigi nõusolekut.

Euroopa komisjon ning maksuvaba kaubanduse kaotamiseks kulukaid ettevalmistusi teinud maad -- Holland, Portugal ja Skandinaavia riigid -- ei soovi aga küsimust uuesti päevakorda võtta. Lobigruppide viimane lootus on Gerhard Schröderil, kui Saksamaa on tuleva aasta alguses ELi eesistujamaa.

Muus osas toetab Saksamaa ELi maksupoliitika ühtlustamist, kohates sama kindlat vastuseisu Briti poliitikutelt. Austria lootis oma eesistumise ajal vastu võtta otsuse säästude ühtlasest maksustamisest kõigis ELi riikides, et vältida kapitali voolu Luksemburgi ning teistesse maksuparadiisidesse. Suurbritannia ja Luksemburg on aga konsensust nõudva otsuse blokeerinud, nõudes kõigepealt vastava rahvusvahelise lepingu sõlmimist. Vastasel juhul minevat kogu raha ?veitsi, Liechtensteini ja teistesse riikidesse väljaspool ELi.

Nüüd lükkub maksude harmoniseerimise pakett ilmselt edasi tuleva aasta sügisesse.

«Euroopa Liidus on maksude osas raske vastu võtta põhimõttelisi otsuseid,» ütles Rootsi rahandusminister Erik Åsbrink. «Samas toetan ma Lafontaine'i ettepanekut vähendada ELis tööjõu maksustamist. Rahvusvaheline konkurents on vähendanud kapitali maksustamist, millega maksukoorem on üle läinud tööjõule. See tendents peab muutuma,» jätkas ta.

Teravat poleemikat tekitas Lafontaine'i poolt kohtumise kuluaarides tehtud ettepanek kaotada ELi maksu-
poliitika kujundamisel liikmesriikide vetoõigus.

«Usun, et konsensuse nõuet pole maksuküsimustes kaua võimalik säilitada,» ütles Lafontaine, kelle sõnul tuleb eurole ülemineku ja uute liikmete vastuvõtmise järel hääletuskorda muuta.

Lafontaine leidis toetust oma Prantsuse kolleegilt Dominique Strauss Kahnilt, kuid teravat vastuseisu Briti rahandusministrilt Gordon Brownilt.

Konsensuse nõudest loobumine nõuab muudatust Euroopa Lepingus, mille peavad kinnitama kõik liikmesriigid. «Sellist üksmeelt ei ole,» kinnitas Brown, kes kardab, et Briti ajakirjanduses ELi surve ümber puhkenud poleemika võib vähendada Euroopa rahaliidu pooldajate hulka.

Kindlasti oleks hääletuskorra muutmise vastu ka Rootsi, Taani, Holland ja Austria.

Küll aga jõudsid rahandusministrid kokkuleppele selles osas, et rahvusvahelisel tasandil, nagu seitsme juhtiva tööstusriigi (G7) kohtumisel, hakkavad blokki kordamööda esindama G7 liikmesriigid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väikeriigid pääsevad G7 kohtumistele siis, kui nad on ELi eesistujamaad. Euroopa keskpank esineb edaspidi Suure Seitsmiku kohtumistel liikmesriikide keskpankade nimel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing