Jää liigub, kuid kevadet veel ei tõota

Valitsus töötas toiduainetööstuse toetamiseks välja mitu skeemi (faktooringuskeem jt), mida ei jõutud õnneks rakendada. Ekspordi osaline taastumine Venemaa suunal näitab, et selleks puudub ka vajadus -- ettevõtted tulevad ise toime. Ei ole vaja dotatsioone ega toetusi.

«Venemaal on toimunud murrang, küsitakse rohkem, kui jõuame müüa,» kinnitas Saaremaa liha- ja piimatööstuse peadirektor Ahti Viilup. Ettevõte müüb Venemaale sama palju kui enne Vene rahakriisi. Ühinenud Meiereid on taastanud umbes viiendiku varasemast ekspordimahust.

Viru Ranna Toila kalatööstus alustas uuesti tegevust, et täita Venemaalt saadud konservitellimus. Rakvere lihakombinaadis on taas täispikad tööpäevad -- eksport Ukrainasse on elavnenud. Mida rohkem tööd, seda rohkem palgaraha ja ka makse ühisesse kukrusse.

Väljaveo elavnemine kätkeb endas ohte: mõni ettevõte võib hakata taas liialt idaturule lootma ning jätab unarusse alustatud ümberorienteerumisprotsessi.

Ettevõtted ei peaks Vene turu paotumisest veel kaugeleulatuvaid järeldusi tegema. Esiteks võib see olla ajutine, teiseks ei pruugi mahud kasvada varasemale tasemele. Ettevõtetest ei ole kuigi tark teha uuesti panus üksnes Vene turule ega ka seda turgu eirata.

Tööd tuleb teha nii ida kui lääne suunal. On märke, et soodsamaid tuuli puhub ka läänest. Eesti veterinaar- ja toiduinspektsioon sai Euroopa Liidult kalatoodete sertifitseerimise õiguse nende ekspordiks euroliitu, ELi veterinaarinspektorite missiooni lõppraportis on tehtud ettepanek lülitada AS Põlva Piim ELi eksportivate ettevõtete nimekirja. Veterinaar- ja toiduinspektsioonil on õnnestunud selgitada ameeriklastele, et Eestis kehtivad ühesugused nõuded nii USAst toodud kui kodumaisele kanalihale. See tõotab ühe takistuse veeremist Eesti teelt maailma kaubandusorganisatsiooni. WTOga liitumine võimaldab Eesti ettevõtjail müüa toodangut kitsendavate piiranguteta 130 riiki.

Kui liigub kaup, hakkab liikuma ka raha ja see rõõmustab pankasid. Mullu hoogsalt tootmist laiendanud ettevõtted võtsid selleks sama hoogsalt võlgu. Laenudest kardetud kahju tõotab tulla väiksem, kui pangad on arvestanud. See võib parandada pankade majandustulemusi ja hoogustada laenutegevust.

Väljaveo elavnemine võib, kuid ei pruugi vähendada kaubandusdefitsiiti. Ei ole midagi ebaloomulikku, et arenevas riigis, seda enam väikeriigis, on see suur. Eesti puhul tähendaks kaubandusdefitsiidi vähendamine seda, et me peaksime ise hakkama tootma kaupu, mida sisse veame, ehk peaaegu kõike eluks vajalikku, alates kodumasinatest ja lõpetades autode-rongidega. Iseenesest poleks see paha, kuid selleks puuduvad meil kahjuks võimalused.

Jää läks liikuma, kuid see ei kindlusta veel kevadet meie majandusele. Aeg, mil eestlased hakkavad oma raha eest rootslastelt neile müüdud ettevõtteid tagasi ostma, on siiski mägede taga. Loodetavasti oli äsjane Venemaalt saadud õppetund küllalt karm ja ettevõtted on teinud omad järeldused. Märksõnadeks võiksid olla tootmise efektiivsuse tõstmine, säästmine tuleviku tarbeks ja Vene turult teenitud raha investeerimine uute turgude kindlustamiseks.