Kas toiduainetöös-tuse riiklik toetamine kaob päevakorralt?

Artikkel

- Uudised
- 2. detsember 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas toiduainetöös-tuse riiklik toetamine kaob päevakorralt?
Ega me ei ole toetustega kuigi kaugele jõudnud. Mulle isiklikult see toetuste jutt ei meeldi. Arvan ikkagi, et firmadel peab olema dünaamiline strateegia, riski tuleb hajutada, tuleb olla ettevõtlik uute turgude leidmisel jne. Kuidas see vaene riigikene jõuab neid kõiki aidata, kes riigi abist unistavad.
Erandjuhul oleme mõelnud ka abistamisskeemidele, aga reeglina mitte. Kui oled ärisse läinud, siis sa pead sellega arvestama, et kas saad edukalt hakkama või lähed pankrotti.
Meie jaoks ei ole see üldse päevakorral olnudki. Meil on pangaga head suhted, arvelduskrediit on peal ja sellepärast ei taotlenud meie firma ka riigilt ajutist toetust, et Venemaa kriisi mõju leevendada.
Või müük ei ole meile praegu üldse probleem ja nüüd hakkab juba ka juustu minema. Või läheb Venemaale, Ukrainasse ja Moldovasse. Enne ei sõida ükski koorem tehasest välja, kui raha on meie arvele laekunud. Teisipäeval tõstsime ka piima kokkuostuhinna 1,90 peale.
Ajutist toetust ei pea me vajalikuks, aga kindalasti peaks riik maksma tööstustele eksporditoetust, sest praeguste kokkuostuhindadega ei ole põllumehel võimalik ennast majandada.
Iga väikse asja peale ei tasu eufooriasse sattuda. Sellega, et juba nädal aega on toiduainetööstus suutnud Venemaale oma kaupa müüa, ei ole veel probleemid maha võetud. Mina ei teeks sellest veel mingisugust järeldust, sest me ei tea, kas see on ajutise või püsiva iseloomuga.
Venemaal on majandusprobleemid märksa sügavamal ja see väike ostujõu kasv on saavutatud väga paljus sellega, et raha on juurde trükitud. See ei saa aga kaua sedasi kesta. Loomulikult on seal varud otsa saanud ja inimesed tahavad süüa, aga ikkagi ei tasu sellisest lühiajalisest tõusust eufooriasse sattuda.
Toiduainetööstus ja põllumajandus peab mingisuguse restruktureerimise üle elama, sest selle sektori osatähtsus Eesti majanduses on liiga suur. Mingisugune roll on siin ka riigil, et see inimestele võimalikult valutumaks teha. Päris turujõudude kätte ei saa seda protsessi lasta, sest sellega on seotud liiga palju inimesi.
Eksporditoetused jäävad ikkagi päevakorrale ja neid tuleb vaadata laiemalt, ega sellega seoses ei saa rääkida ainult toiduainetööstusest.
Kohaliku tööstuse toetamise küsimus tuleb ikkagi varem või hiljem päevakorda tõsta. Loomulikult on igal juhul parem, kui saab hakkama ilma riigi sekkumiseta, aga kui ei saa, siis peab ka riik sekkuma.
Vene turu avamise kohta on räägitud igasuguseid jutte. Räägitakse, et mingisugune nihe on selles osas tulemas ja julgemad on rääkinud isegi 10sendisest piima kokkuostuhinna tõusust.
Hetkel kuum