Maksumaksjad pääsevad töösturite toetamisest

Kristina Traks 03. detsember 1998, 00:00

Kala- ja piimatööstused küsisid riigilt abi käibevahendite puuduse leevendamiseks kaks kuud tagasi ning oktoobri keskel otsustas valitsus välja töötada toetusskeeme 300 miljoni krooni ulatuses. Tänaseks pole ei piimatöötlejatele mõeldud faktooringuskeem ega kalatöötlejate tarvis välja töötatud optsiooniskeem tööle rakendunud.

«Kalatöötlejad tulevad ise olukorrast välja, sest riigi abile on neil ammu lootus kadunud,» ütles kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi. Riigi õigeaegse abiga oleks saanud ära hoida mitu pankrotti, lisas ta.

Noormägi rääkis, et Ukraina turg on kalatöötlejatele avanenud ja ka hinnatase seal on vastuvõetav. Samuti on tema sõnul endisest rohkem kalatooteid hakanud ostma Kesk- ja Ida-Euroopa endised sotsialistlikud maad.

Venemaaga kauplevad kalatöötlejad kaup kauba vastu, kalatoodete hinnad seal on stabiliseerumas.

Ka piimatööstused on öelnud, et tulevad Vene kriisist tingitud raskustest välja omal jõul. Ühinenud Meiereide pressiesindaja Ene Nobel ütles, et piimatootjad on küll tundnud huvi riikliku faktooringu vastu, kuid Ühinenud Meiereid ei pea riigi pakutud faktooringuskeemi vastuvõetavaks. Ka ühistust Jõhvi Piim öeldi, et ettevõttel pole huvi ega vajadust toetusskeemi kasutada.

«On hea, et ettevõtete toetamisega ei loodud pretsedenti,» ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur eile. «Vene kriisi teravik oli õnneks sel aastal ära.» Vitsuri sõnul ei venitanud valitsus meelega Venemaa ekspordi katkemise tõttu raskustesse sattunud ettevõtete abistamisega. «Riigil on raha vähe ja me mõtlesime, kuidas seda optimaalselt kasutada,» lisas ta.

Vitsur ütles, et nüüd on riiklik toetusskeem välja mõeldud ja seda saab vajadusel ka kasutada. «Praegu aga pole vaja ettevõtteid aidata,» lausus ta.

Majandusminister Jaak Leimann märkis, et praegu pole ta idaturu avanemise suhtes veel kindel. Ta nentis ka, et riigipoolsed toetused on mõeldud rakendamiseks ikkagi vaid erandjuhtudel. «Mulle isiklikult see toetuste jutt ei meeldi,» lausus Leimann. «Firmadel peab olema dünaamiline strateegia, riski tuleb hajutada, tuleb olla ettevõtlik uute turgude leidmisel. Kuidas see vaene riigikene jõuab neid kõiki aidata, kes riigi abist unistavad.» Ta möönis, et kui Venemaa turg taastub, siis väheneb ka surve riigipoolsetele toetustele.

Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt kahtles, kas viimastel nädalatel toimunud idaekspordi elavnemine lahendab ettevõtete probleemid. «Me ei tea, kas see on ajutise või püsiva iseloomuga,» märkis Neivelt. Tema sõnul on Venemaal väike ostujõu kasv saavutatud paljuski sellega, et raha on juurde trükitud. «Ei tasu sellisest lühiajalisest tõusust eufooriasse sattuda,» lisas ta.

Neivelti hinnangul peab toiduainetööstus ja põllumajandus üle elama restruktureerimise, sest selle sektori osatähtsus Eesti majanduses on liiga suur. Tema sõnul peab restruktureerimisest osa võtma ka riik, et seda inimestele võimalikult valutumaks teha.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing