Kas Reformierakonna lubadused on täidetavad?

Midagi eriti üllatavat ei ole. Reformierakond on oma valimisplatvormi teraviku suunanud sinna, mille eest nad on pidevalt võidelnud -- maksukoormuse vähendamine ettevõtte tulumaksu kaotamise kaudu, seda toetan ka mina. Meil on vaidlus olnud lahendusteede üle. Isamaaliit on pakkunud tee, hakata järk-järgult vabastama tulumaksust investeeringuid, mis tehakse ettevõtluse arendamiseks.

Programmist ei joonistu väga selgelt välja see, mismoodi tulevad need lisatöökohad. Ja see keskmise palga tõus nii lühikese aja jooksul, mis seal pakutakse, tundub, et see on veidi julgelt välja pakutud.

Ta on laheda keelega ja õpetlik, võib-olla mõned viitsivad läbi lugeda. On püütud maailma malli, aga nii üldiselt, et ükskõik mida teed, oled täitnud manifesti.

Eesti iseseisev sotsiaalpoliitika ja maksusüsteem ELis -- sotsiaalküsimuste puhul on see puhtalt valijatele puru silma ajamine. Valijate jaoks on just tähtis, et ELi tingimusi täidetakse, sel juhul valija sotsiaalselt võidab, sest seal on need reeglid meie omadest ja meie võimalustest palju karmimad. Valijat saaks püüda, kui lubada ELi sotsiaalsete põhimõtete üksühele täitmist.

On neli numbrilist suhteliselt konkreetset lubadust -- keskmine palk, uued töökohad, maksukoormus, majanduskasv. Olen skeptiline kahe esimese suhtes. Nad on küllaltki laest võetud. Miks peaks ettevõtte tulumaksu kaotamine looma just 13 000 uut töökohta aastas. Sellesse ma kuigivõrd ei usu. 9000kroonine keskmine palk nelja aastaga praeguselt üle 4000 tasemelt, lubaduse juures, et krooni ei devalveerita. Neist lubadustest ma pigem usun seda, et krooni ei devalveerita.

Kahtlane on nende üks põhiline lubadus -- 9000kroonine keskmine palk. Tegime oma majandusekspertidega koos arvutuse ja kui me isegi loeme kokku, et igal aastal on majandustõus 10%, mis tundub väga optimistlik praegust olukorda vaadates, siis jõuaks keskmine palk 2003. aastaks 7000 kroonini. Ma loodan, et vahepealset 2000 krooni ei kavatse Reformierakond tekitada 25% krooni devalveerimisega.

13 000 töökohta ei kompenseeri pankrottidega vabanevat tööjõudu. Nii et lähiaastatel töökohtade absoluutarv, vähemalt neil, keda deklareeritakse maksuametile, (Kadaka turg on mängust väljas), ei suurene. Mis puudutab sotsiaalmaksu jäämist samale tasemele, siis kriitiline on seis tervishoius. Siin on kaks väljapääsu -- kas suurendada seda kolmeteist protsenti, mis praegu tervishoiule sotsiaalmaksust läheb või minna üle tasulisele teenusele.

Mis palgatõusu puudutab, toetan Ardo Hanssoni seisukohta, et 15% aastas on üle pakutud. Kui tegin järgmiseks aastaks sotsiaalkindlustuse eelarvet, riskisin ainult pakkuda 8-9%.