Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa piir avaneb sügisel

Andres Reimer 04. detsember 1998, 00:00

Peaminister Mart Siimann leppis eile Tallinnas alanud valitsustevahelise ühiskomisjoni istungil Venemaa asepeaministri Valentina Matvijenkoga kokku, et topelttollide kaotamiseks vajalike Eesti-Vene majanduslepingute sõlmimise töögrupp alustab Moskvas tööd 15. jaanuaril.

Peaministri nõunik välisküsimustes Paul Lettens ütles eile, et majanduse baaslepingute kiireks sõlmimiseks on huvi mõlemapoolne ning tehniliselt võib lepingute tekstid valmis saada paari-kolme kuuga. Topelttollide kaotamine sügiseks on täiesti reaalne, lisas Lettens.

Majandus- ja kaubanduskoostöö lepingut, mille sõlmimisest sõltub otseselt topelttollide kaotamine, peavad läbirääkimiste pooled kõige keerulisemaks lepinguks ning alustavad investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepinguga.

Matvijenko ütles eile, et parem on minna edasi samm-sammult lihtsamates küsimustes, kui kohe takerduda suurtesse probleemidesse.

Lettensi sõnul kiirustab Venemaad majanduslepinguid sõlmima Eestiga piirnevate Leningradi ja Pihkva oblasti majanduslik olukord, mis kannatab praegu topelttollide tõttu kõige rohkem.

Toiduainetööstuse kontserni ETFC Grupi nõukogu liige Heino Priimägi ütles, et loodab soodustingimuste võitmist suurtel naaberturgudel kauplemiseks. «Oleme soodusre?iimi Venemaaga nii kaua oodanud, et ei usu seda enne, kui asi teoks saab,» lisas ta samas.

Aktsiaseltsi Kalev juhatuse esimees Tõnis Allik ütles, et rubla kriis ja venelaste ostujõu langus vähendas Kalevi toodangu konkurentsivõimet Venemaal.

«Kui topelttollid kaoksid, suudaksime senise ekspordimahu taastada ja minna Venemaa turule varem hinna tõttu konkurentsivõimetute kaupadega,» lisas Allik.

Kalev eksportis Venemaale enne kriisi kaupa 80 miljoni krooni eest aastas ehk viiendiku oma toodangust. Praegu on Kalevil Venemaa turuosa kuus protsenti.

ASi Hiiu Kalur finantsdirektor Urmas Reimann ütles, et Eesti kalatööstus suudaks kriisieelsed ekspordimahud Venemaale taastada, kui lisaks tootmise efektiivsemaks muutmisele kaoksid topelttollid. «Topelttollide kadumine ei viiks meid veel kasumisse, kuid aitaks säilitada tootmist,» lisas ta.

Eesti pool soovib läbirääkimistel, et Venemaa kaasaks topeltmaksustamise vältimise lepingu läbirääkimisele ka Läti ja Leedu. Venelastele on nelja osapoolega läbirääkimised vastuvõetamatud.

Vene pool omakorda taotleb koos topeltmaksustamise lepinguga eraldi infovahetuse lepingu sõlmimist. Sellest pole jälle Eesti huvitatud.

Läbirääkimiskomisjoni liige, majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et Eestit ei rahulda Venemaa soov sõlmida topeltmaksustamise vältimise leping, lähtudes Venemaa ja teiste SRÜ riikide vahel sõlmitud baaslepingust. «Eestil, Lätil ja Leedul on Venemaaga suhetest mõnevõrra teistsugune arusaamine kui SRÜ riikidel,» ütles Ratso.

Lisaks kolmele majandussuhete baaslepingule arutati eile veel seitset lepingut, millest allakirjutamisküpseks saavad tänaseks rahvusvahelisi autovedusid, lennu- ja raudteetransporti reguleerivad lepingud.

Olulisimaks valmivaks lepinguks kujuneb tollialase koostöö leping, sest tulevase Euroopa Liidu liikmesmaana on Eestil kasulik omada Venemaaga reguleeritud tollisuhteid, ütles Lettens.

Matvijenko ütles eelmisel nädalal Äripäevale, et majanduslepingute sõlmimine Eestiga saab riigiduumas rohelise tee, kui ta saab duumale teatada venelaste õigusliku olukorra paranemisest Eestis.

Järgmisel nädalal hakkab riigikogu arutama kodakondsuseta isikute lastele Eesti kodakondsuse andmist.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing