Ettevaatust, Venemaa

Valitsus ei anna majanduse baaslepingute puudumise ja ettearvamatu majanduskriisi tõttu ettevõtjatele garantiisid Venemaale eksportimiseks ja investeeri-

miseks, ütles Siimann reede õhtul oma kabinetis Äripäeva ajakirjanikule.

Venemaa asepeaminister Valentina Matvijenko istus juba koduteel lennukis ning Siimanni ootas ees vastuvõtt Soome suursaadiku juures. Peaministrist õhkus rahulolu ja tarmukust.

Järsku läbimurret Matvijenkoga kohtumisest ei tulnud, tõdes Siimann. Eestile väga olulises küsimuses -- majandus-kaubandusliku koostöö lepingu osas, mille puudumise tõttu kehtivad Eesti kaupadele Venemaal topelttollid, me seekord edu ei saavutanud. Kuid minister Raivo Vare ettepanekul otsustas ühiskomisjon, et juba jaanuaris asutakse komisjonis majandus-

lepinguid ette valmistama.

Eesti nõustus võtma aluseks venelaste pakutud teksti. Venemaa kaubandusministri asetäitja Roald Piiskoppel ütles pressikonverentsil, et topelttolle kaotava lepingu teksti võib töögrupis valmis saada juba järgmise aasta esimeses kvartalis.

Arvestades majanduskriisi on majanduskoostöö leping Eestiga tõenäoliselt ka Vene poole jaoks tähtsaim leping. «Tahaksime võimalikult kiiresti alla kirjutada majanduskoostöö lepingu, mis tagaks kaupade vastastikuse liikumise,» kinnitas Matvijenko pressikonverentsil.

Eesti valitsusametnikud, kes komisjoni töö üksikasju ette valmistasid, avaldasid arvamust, et venelaste suhtumises pole olulisi muudatusi märgata.

«Istume vastamisi nendesamade tegelastega, kes Eesti iseseisvumist needsid ja teatasid, et eestlastel pole nüüd enam kusagilt naftat ja televiisoreid saada,» ironiseeris üks ministeeriumiametnik. Praegu võib Eesti ise Venemaale rahalise humanitaarabi kõrval ka bensiini ja televiisoreid saata.

Venelased soovivad teha presidendi ametirahaga kaupa. Nad on valmis ametiraha loovutama, kui valitsus annab Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali Moskva patriarhaadi alluvuses olevale vene õigeusu kirikule.

See on mõjukas nõue. «Kui katedraal on ametiraha hind, siis Tartu ülikooli varade eest küsivad nad vastutasuks ilmselt Eesti iseseisvust,» osatas üks ametnik.

Ametnike hapuvõitu kuluaariarvamused panid Siimanni ebamugavustundest kulmu kortsutama. Tema hinnangul on toimunud muutus just vastastikuses suhtumises.

Sama kinnitas Matvijenko. Tema väitel on venelased loobunud ideologiseeritud lähenemisest. «Loomulikult on jäänud meie ühisest lähiminevikust ummistused ja raske on ennustada, et need ummistused saab kõrvaldada ühe hetkega,» rääkis ta.

Venelased lisasid protokolli punkti, mis käsitleb muret oma kaasmaalaste olukorra pärast, kuid Matvijenko väitel eri probleemide jäika sidumist ei ole.

Ettevõtjate suhtumine Venemaasse on viimase paari kuuga täiesti muutunud. Kui pool aastat tagasi surusid ettevõtjad peale, et saaks kauba Venemaale vedamiseks vaid uusi võimalusi, siis praegu on maad võtnud üldine ettevaatlikkus. Venelaste pakutud kauplemisskeeme piieldakse umbusklikult, sest augustilangusest saadud haavad kipitavad värskelt.

Eelmisel nädalal Hiiu Kaluri nõukogu esimehe Heino Priimägiga kohtunud Moskva oblasti välissuhete juht Prokonov ei varja oma hämmingut, sest talle jääb mulje, et eestlased ei tahagi enam Venemaale kala müüa. Eestlased on minetanud paindlikkuse barter-

kombinatsioonide ja kauplemisskeemide välja-

töötamiseks, kurtis Prokonov.

«Ettevõtjad peavad ise otsustama riski astme üle, siin ei saa peaminister nõu anda,» ütles Siimann. «Kui, siis ainult niisugust heatahtlikku nõu, et mitte mängida ainult idaturule.»

Riigikogu töötab praegu ekspordi garanteerimise seaduse eelnõuga. «Minul kui valitsusjuhi eesmärgiks on tagada riikidevaheline lepinguline baas, et oleks investeeringute kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise leping ja esmajoones muidugi topelttolle kaotav majanduskoostöö leping,» lisas Siimann. Tema sõnul toetab valitsus ekspordiriski, kuid ei saa toetada eksporti nendesse riikidesse, kus on tegemist tõsise majanduskriisiga.

Hansapank ei soosi investeeringuid Venemaale enne, kui venelased oma maksusüsteemi korrastada suudavad. Aasta algul Hansapanga juhatuse esimehe toolile istuv Indrek Neivelt kinnitas, et oktoobris ilmnenud maksuvõime tõus Venemaal jääb ajutiseks virvenduseks, mis saavutati rublade juurdetrükkimisega. Suur langus seisab alles ees, sest valitsus trükib aina raha juurde ja rubla kukkumisel pole põhja näha.

Eelmise aasta Vene majandusbuum, millest ka Eesti ettevõtjad suurt kasu lõikasid, tugines väliskapitali sissevoolule börsimängudeks, mitte majanduse arengule.

Praegu tasub ettevõtjatel Venemaale müüa oma tootmise ülejääke, mitte aga teha strateegilisi plaane ja investeeringuid, selgitas Neivelt. Kui venelased alustavad oma maksusüsteemi reformi juba täna, ilmnevad tulemused alles viie aasta pärast, sest Venemaa hiigelavarustel toimuvad protsessid väga aeglaselt.

«Ärge investeerige Venemaale, sest reformid ei liigu ja selget informatsiooni majanduse olukorrast ei ole,» ütles Neivelt. «Kõik lääne pankurid, kellega suhtlen, räägivad sama juttu.»

Aktsiaseltsi Baltika peadirektor Meelis Milder kinnitas, et tema ettevõte säilitab kindlasti huvi Vene turu vastu, kuid muudab oluliselt taktikat. Baltika ütleb ära kõik senised ja uued pakkumised ettetellimisteks Vene partnerite poolt ning suurendab kontrolli kauba müümise üle lõpptarbijale. «Me ei lase ennast petta ladude ostusoovidest, mis võivad olla ebareaalsed,» selgitas Milder.

Baltika investeeris lõppeva aasta jooksul Venemaale peamiselt oma äripartnerite tegevuse toetamiseks, laenates raha ja mööblit.

Praegu toimib side edukalt Pihkva õmblusvabrikuga, kus õmmeldakse Baltika kaubamärkide all valmistoodangut Vene turule. Rubla languse tõttu tasub Venemaal tootmine ennast ekspordist rohkem ära.

Vaatamata praegusele tasakaalule möönis Milder teatud sisemist lõhestatust. «Tahaksin kogu südamest, et venelastel hästi läheks, aga ei tohi selle nimel oma ettevõttega riskida,» ütles Milder. «Venemaaga kauplemise tegelikud perspektiivid selguvad alles 1999. aasta kevadeks.»

Siimann tõdes, et Eesti-Vene suhetes oli vahepeal tendents, et Vene keskvalitsus taotles Eesti ja Venemaa regioonide vaheliste suhete ajamist välisministeeriumi kaudu. Praegu vaatavad mõlema riigi valitsused lahke pilguga nii Pihkva kui ka Leningradi oblasti koostööle Eesti majandusministeeriumi või piiriäärsete maakondadega.

Ent nüüd on Eesti peaministri kord hoiatustulesid vilgutada. Niikaua, kui puudub lepinguline baas ja kaubandus-majandussuhete leping on sõlmimata, on ka meie kohalikel võimuorganitel koostöö tegemine raskendatud.

Tasuks olla ettevaatlik, lausus Siimann. Eesti kohalike omavalitsuste ja Vene föderatsioonisubjektide vahelised lepingud pole vastastikustele ärisuhetele garantiiks.

Ettevõtjad, kes on orienteerunud lääne turule, tunnevad ennast praegu paremini kui idaturul suurte kasumite nimel riskijad. Kuid ka pärast majanduslepingute sõlmimist Venemaaga peavad ettevõtjad riskiastme ise määrama, rääkis Mart Siimann.

See ei kõla kuigi lohutavalt.