Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liikluskindlustus kallineb oodatust vähem
Riigikogus teisel lugemisel oleva ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt on haigekassal järgmisest aastast õigus nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liiklus-
kindlustusega tegelevalt kindlustusseltsilt. Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn ütles, et kui seaduseparandus aastavahetusest kehtima hakkab, kallineb ka kohustuslik liikluskindlustus tuleval aastal keskmiselt 10 protsenti.
«Sõidukiliikidel võib hinnamuutus olla erinev ning mõnel puhul võib kindlustusmakse isegi langeda,» lisas Tinn. Ta keeldus enne valitsuse lõplikku otsust avalikus-
tamast, milliste sõidukite kindlustamine kallineb.
Ilma ravikindlustuse seaduse muudatuseta tõuseks kohustusliku kindlustuse hind keskmiselt vaid 0,36%, seda kahjude maksimaalsete piirmäärade tõstmise arvel.
Praegu on liikluskindlustuse varakahju kõrgeim hüvitatav määr 500 000 krooni. Viimasel aastal on sellest piirist suurema kahju tekkimise tõttu jäänud välja maksmata 4,6 protsenti hüvitistest, mistõttu varakahju piirmäära kavatsetakse tõsta 750 000 kroonini. Isikukahju piirmäär tõuseb seniselt kahelt miljonilt kroonilt kolmele miljonile kroonile.
Tinn ütles, et liikluskindlustuse fond juhindub uute kindlustusmaksete väljatöötamisel ainult statistikast. Kindlustusseltside tegevuskuludeks on määratud umbes 5 protsenti kindlustusmaksest, kui tegevuskulud seda ületavad, on see seltsi enda risk, lausus ta.
Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu lausus, et plaanitav tariifitõus ei ole piisav. Tema sõnul võib tekkida olukord, et kindlustusseltsid hakkavad seadma piiranguid müügikohtadele, püüdmaks väiksema riskiga kliente. Kliendigruppide selekteeri-
miseks võivad kindlustusseltsid lühiajaliste poliiside ostmise raskemini kättesaadavaks teha, lisas Uibopuu.