Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suu-lahti-silmad-kinni-sündroomist

    Riigikaitsest rääkides tabab Äripäeva (ÄP) ajakirjanikke suu-lahti-silmad-kinni-sündroom, mis tähendab radikaalsete, kuid tegelikkust eiravate seisukohtade kuulutamist.
    Kui mullu uppusid Kurkse väinas vabatahtlikud rahuvalvajad, valas ÄP juhtkiri viha hoopis kohustusliku kaitseväeteenistuse kaela.
    Seekord ütles «ärilause» uudistetoimetaja Inno Tähismaa, leides, et Eesti on saamas sõjaliseks agraarriigiks. Valitsus on üha enam suurendamas kaitsekulutusi aegunud relvade ülalpidamiseks. Tähismaa väitel tundub see jabur nüüd, mil suurem tähtsus on tehnoloogilisel üleolekul.
    Kahjuks pole autoriteetsust taotleva lehe töötaja enne kaitse-eelarve materdamist teemaga tutvunud. Kui 1,2% kogutoodangust riigikaitsele kulutav Eesti on väidetavalt militariseeritud, mida siis öelda NATO maade kohta, kus sõjalised kulutused küünivad üle 3% SKTst? Mõistagi on rikastes riikides igal protsendil võimsam sisu kui Eestis.
    Militaarparadiisi ei tekkinud NATO maades isegi külma sõja aastail, mil sõjalised maksed ületasid praegusi mitmekordselt. USA kaitsekulud ulatusid 50.--60. aastail küm-nendikuni SKTst, kuid seegi hind ei peatanud USA arengut. Vastupidi, kaitsevõimet hooletusse jättes hävinuks kogu läänemaailm. Sõjaväeriigist võib rääkida alles siis, kui kroonu tarbeks kulub maa koguproduktist ligi kolmandik.
    Eesti kaitse-eelarve on väike isegi Leeduga võrreldes ja see on takistanud liitumist Põhja-Atlandi blokiga. Kaitsekulutused on NATOsse saamiseks väga olulised ja kuu aja eest ennustaski mõjukas USA politoloog Z. Brzezinsky, et Leedu võetakse NATOsse Balti riikidest esimesena. Arvestades, et peale eestlaste ihnsuse mängib leedulaste kasuks geopoliitika, kummitab Eestit rongist mahajäämise oht.
    Tuleb nõustuda ajakirjaniku väitega, et tehnoloogia ülekaal mängib tähtsat rolli, kuid ÄP on moderniseerimist käsitlenud lihtsustatult. Isegi maailma juhtriigid ei saa sõjatehnoloogia viimaseid saavutusi laialdasse kasutusse võtta, sest selleks ei jätku raha.
    Venelased ennustavad, et 2005. aastaks on nende sõjalennukitest ainult 10% enam-vähem moodsad. Kuigi ameeriklased kelgivad radarile tabamatute hävitajate ning tarkade pommidega, on nendegi relvastusest valdav osa ostetud president Reagani esimestel võimuaastatel. Lahesõjas kasutasid jänkid laialdaselt Vietnami-aegseid tanke.
    Eesti ainus majandusleht on korduvalt Eesti riigikaitset rünnates väitnud, nagu elaksid siinsed sõdalased mingis klikiajas. Miks Soome, Rootsi ja NATO riigid siis meiega ses vallas koostööd teevad? Suur osa Eesti kaitsejõudude relvastusest on vananenud, kuid see mahajäämus on pisem kui majandusajakirjanike asjatundmatus kaitseteemadel.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.