Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suu-lahti-silmad-kinni-sündroomist

07. detsember 1998, 00:00

Riigikaitsest rääkides tabab Äripäeva (ÄP) ajakirjanikke suu-lahti-silmad-kinni-sündroom, mis tähendab radikaalsete, kuid tegelikkust eiravate seisukohtade kuulutamist.

Kui mullu uppusid Kurkse väinas vabatahtlikud rahuvalvajad, valas ÄP juhtkiri viha hoopis kohustusliku kaitseväeteenistuse kaela.

Seekord ütles «ärilause» uudistetoimetaja Inno Tähismaa, leides, et Eesti on saamas sõjaliseks agraarriigiks. Valitsus on üha enam suurendamas kaitsekulutusi aegunud relvade ülalpidamiseks. Tähismaa väitel tundub see jabur nüüd, mil suurem tähtsus on tehnoloogilisel üleolekul.

Kahjuks pole autoriteetsust taotleva lehe töötaja enne kaitse-eelarve materdamist teemaga tutvunud. Kui 1,2% kogutoodangust riigikaitsele kulutav Eesti on väidetavalt militariseeritud, mida siis öelda NATO maade kohta, kus sõjalised kulutused küünivad üle 3% SKTst? Mõistagi on rikastes riikides igal protsendil võimsam sisu kui Eestis.

Militaarparadiisi ei tekkinud NATO maades isegi külma sõja aastail, mil sõjalised maksed ületasid praegusi mitmekordselt. USA kaitsekulud ulatusid 50.--60. aastail küm-nendikuni SKTst, kuid seegi hind ei peatanud USA arengut. Vastupidi, kaitsevõimet hooletusse jättes hävinuks kogu läänemaailm. Sõjaväeriigist võib rääkida alles siis, kui kroonu tarbeks kulub maa koguproduktist ligi kolmandik.

Eesti kaitse-eelarve on väike isegi Leeduga võrreldes ja see on takistanud liitumist Põhja-Atlandi blokiga. Kaitsekulutused on NATOsse saamiseks väga olulised ja kuu aja eest ennustaski mõjukas USA politoloog Z. Brzezinsky, et Leedu võetakse NATOsse Balti riikidest esimesena. Arvestades, et peale eestlaste ihnsuse mängib leedulaste kasuks geopoliitika, kummitab Eestit rongist mahajäämise oht.

Tuleb nõustuda ajakirjaniku väitega, et tehnoloogia ülekaal mängib tähtsat rolli, kuid ÄP on moderniseerimist käsitlenud lihtsustatult. Isegi maailma juhtriigid ei saa sõjatehnoloogia viimaseid saavutusi laialdasse kasutusse võtta, sest selleks ei jätku raha.

Venelased ennustavad, et 2005. aastaks on nende sõjalennukitest ainult 10% enam-vähem moodsad. Kuigi ameeriklased kelgivad radarile tabamatute hävitajate ning tarkade pommidega, on nendegi relvastusest valdav osa ostetud president Reagani esimestel võimuaastatel. Lahesõjas kasutasid jänkid laialdaselt Vietnami-aegseid tanke.

Eesti ainus majandusleht on korduvalt Eesti riigikaitset rünnates väitnud, nagu elaksid siinsed sõdalased mingis klikiajas. Miks Soome, Rootsi ja NATO riigid siis meiega ses vallas koostööd teevad? Suur osa Eesti kaitsejõudude relvastusest on vananenud, kuid see mahajäämus on pisem kui majandusajakirjanike asjatundmatus kaitseteemadel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing