Adjöö, miljardid!

Praeguse erastamisskeemi järgi jääb riigile vaid 27,29 protsenti ASist Eesti Telekom. Peale selle nn kuldaktsia ehk vetoõigus oluliste küsimuste otsustamisel.

Kuldaktsia on aga demagoogiline õigustus, ütleb mobiilsidefirma ASi Ritabelli (Q GSM) juhatuse esimees Toomas Peek. Ta nendib, et riigi poolt on ebaprofessio-

naalne rakendada vetoõigust oma tahet läbi surumata. «See on riigipoolne ükskõiksus, sest suuremad omanikud saavad ikka viia mängu sinna väravasse, kuhu nad tahavad, sest nemad on aktiivsed osanikud,» räägib Peek.

Toomas Peek sõnab, et üks huvigrupp saab mõjutada kogu ettevõtte tegevust.

«Kui enamik on ühe omaniku või huvigrupi käes, on välistatud, et keegi huvitub sellest paarikümnest protsendist, mis praegu üle jääb,» kõneleb ta. «Ühele partnerile jääb reguleeriv roll,» lisab Peek.

Peegi meelest on riik süüdimatu. «See on ju totter -- kogu see raharaiskamine igasugusteks konkurssideks ja nii edasi,» halvustab Peek riigi käitumist.

Peegi sõnul tekib valitsuse otsusega hiigelmonopol, mis veelgi raha võtab ja sellise erastamisskeemi puhul pikkadeks aastateks kehtima jääb.

Q GSMi kunagine omanik Millicom Cellular International S.A. ei olnud Eesti Telekomi erastamisest huvitatud. «Ma ei usu, et keegi julgekski selliste stsenaariumite puhul investeeringuid teha,» ütleb Peek.

«Riik peab olema garantii sümbol,» lausub Peek. Tema arvates peaks reeglid enne mängu kokku leppima.

«Sellise stsenaariumi puhul, kui mängureegleid kogu aeg muudetakse, võib ju neid kohe jälle muuta,» selgitab Peek. «Ei ole garantiid, et mingi aja pärast mingit uut trikki ei tehta.»

Riigi usaldusväärsus ja reiting langes selle tõttu tugevalt, leiab Peek. «See on meelevaldne käitumine,» lisab ta.

Valitsus andis oma otsusega käest Eesti Telekomi kontrollpaki, mille eest oleks rahvusvahelised investorid eri hinnanguil maksnud 8--12 miljardit krooni. Seda summat aga riigile ei tule, sest valitsus otsustas juba möödunud aasta lõpus, et uusi strateegilisi investoreid Eesti Telekomi eest võitlema ei kutsuta.

Sonera ühe peakonkurendi Radiolinja OY tütarfirma Radiolinja Eesti ASi turundusjuht Andrus Hiiepuu on öelnud, et riik loobub väga odavalt oma osalusest Telekomis. «Tehingu tagamaa on mõistetamatu,» kommenteeris ta pärast valitsuse otsuse teatavaks-

saamist.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni liikme Toivo Jürgensoni hinnangul on viga Telekomi valitsuse pakutud viisil erastada. «EMT ja ET osad tuleks erastada eraldi omanikele, et tekiks konkurents,» kardab temagi hiigelmonopoli tekkimist.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütleb, et kui ühel investoril või huvigrupil on täielik kontroll, võib ta dividendipoliitikat muuta nii, et kontrolli omav investor saab oma kasumi teisiti kui dividendide kaudu.

Või on tal pikaajalised strateegilised huvid, mistõttu dividende niipea ei maksta, väikeaktsionärid aga soovivad dividende ka lähitulevikus. Ka see viib aktsiaturul hinda alla, arvab Sarnet.

Sarneti hinnangul on küsitav, kas 2,5 protsendi aktsiate hind, mille Sonera ja Telia võivad eelisõigusega omandada, on piisav, et kompenseerida lisanduvaid õiguslikke ja rahalisi riske.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Tommy Biene märgib, et sisuliselt müüdi Telekom juba 1991. aastal, kui valitsus sõlmis kontsessioonilepingu Soome ja Rootsi telekommunikatsioonifirmadega ning andis ära poole Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni aktsiatest. Biene toob valitsuse tegevuse õigustamiseks ka telefonimeeste tüüppõhjenduse: vastasel korral poleks meil sellist telefonisüsteemi. Kuid vaatamata kontsessioonilepingu puudumisele on Eestis hästi arenenud mobiilside, pangandus ja kaubandus.

Biene teab, aga ei ütle, kui palju kavatseb valitsus Telekomi müügist saada. Eri allikad on pakkunud, et sealt võib tulla ligi 2,5 miljardit krooni, millest ligi 300 miljonit läheb riigieelarvesse, ligi 500 miljonit stabilisatsioonifondi ja ülejäänu osas veel otsust pole.

Erastamisnõustaja teenib Telekomi müügiga 50--100 miljonit krooni. «Eesti Telekomi IPO (avaliku pakkumise -- toim.) maht on umbes 200 miljonit dollarit, erastamisnõustaja teenib ca 2 protsenti,» sõnab Hansapanga investeerimispanganduse osakonna juht Taavi Lepmets.

Teede- ja sideminister Raivo Vare ütles 27. novembril, päev pärast erastamisskeemi avalikustamist, et valitsus ei kinkinud Telekomi ära.

«Kui müüa 49 protsenti praegusest Telekomist, siis järelejäänud 51 protsenti moodustab reaalväärtuses 25,6 protsenti ETst ja EMTst,» räägib Vare. Restruktureerimise tulemusena jääb riigile 27,3 protsenti mõlemast tütarettevõttest pluss vetoõigus kuldaktsia ja põhikirjaliste muudatuste kaudu.

Erastamisnõustaja valimisel jäi sõelale neli kandidaati: Goldman Sachs koos Balti Cresco Investeerimisgrupiga, Austria Creditanstalt koos Hoiupanga Investeeringutega, Union Bank of Switzerland koos Talinvest-Supremaga ning Nomura International koos Rothschild & Sons'i ja Eesti Ühispangaga. Konkursi võitis «üllatuslikult» viimane.

Erastamisnõustaja valimise ajal Goldman Sachsis töötanud ja praegu Balti Crescos töötav Kalev Tanner lausub, et tema ei laidaks valituse plaani maha.

«Ja Sonera ning Telia ei saa osalust Telekomis tasuta, nad annavad ju oma osalused Eesti Telefonis ja EMTs ära,» lisab Tanner.

Eesti Telekomi aktsiate müük hakkab tõenäoliselt pihta järgmise aasta alguses. Siis toimub ligi 24 protsendi Telekomi aktsiate avalik pakkumine. Kaks ja pool kuud pärast seda läheb Telekom börsile.

Autor: Sten A. Hankewitz