Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mis on ikaldus ja kuidas seda mõõta?

09. detsember 1998, 00:00

Ebasoodsate ilmastikutingimuste mõjul tekkinud kahju keskmisest saagist. Igal taimekooslusel ja -liigil on oma kindel saak, mis mingis piirkonnas on reeglina olnud, ja sellest algabki ikaldusprotsendi arvutamine. Saame paika panna sellise süsteemi, kus riik või mingi kindlustusstruktuur sekkub teatud kaoprotsendi juures. Näiteks Soomes loetakse üle 30% saagi kadu ikalduseks ja siis sekkub juba riik asjasse.

Praegust toetust ei peaks ma niivõrd ikalduse, kuivõrd üldise halva põllumajandusolukorra hüvitiseks. Olukorda on rohkem mõjutanud Vene turg kui ikaldus. Eestis on piirkondi, kus saagi kadu on üle 30%, aga enamikus paikades kaod nii suured ei ole. Tegelikult hüvitatakse ikalduskahju nime all nii tagasilööke tööstuses Vene turu mõjul kui halbadest ilmastikuoludest tingitud kahju.

Kuu aega tagasi võttis riigikogu vastu eelnõu, mis kohustab valitsust 1. veebruariks esitama riigikogule seaduseelnõu ikalduskahjude hüvitamise ja ka kindlustussüsteemide rakendamise kohta. Mõistlik oleks, kui meil oleks olemas selline dokument, kus on täpselt kirjas, mida loeme ikalduseks ja kuidas seda heastada.

Meist olenematutel põhjustel, loodusjõudude mõjul tekkinud kahju, arvan ma. Ent mina pole ehk piisavalt pädev inimene ütlema, kustmaalt peaksime hakkama looduskahju ikalduseks pidama. Las defineerivad ikaldust seaduste tegijad, võib-olla tuleb ka juristid appi võtta. Keegi pole üritanud seda täpselt sõnastada, kes teab, võib-olla pole seda vajagi.

See on väga suhteline asi, sest tegu võib olla nii õige saagikoristusaja möödalaskmise kui tegeliku kahjuga. Aga kuidas seda kindlaks teha?

Kui heinast rääkida, siis tõepoolest ilm ei lasknud heina teha. Et head heina saada, peab olema vähemalt kaks kuiva ja kuuma päeva järjest, aga tänavu nii ei olnud. Paljudel jäi hein maha ja suured summad saamata, kui seda hüvitatakse, siis on see küll teretulnud.

Eks see ole üks veniv mõiste. Tavaliselt räägitakse ikaldusest siis, kui looduse mõju on taimesaagile ebasoodne olnud. On kaks varianti: saak on hävinud täielikult või osaliselt või on hävinud saagi kvaliteet täielikult või osaliselt. Küsimus on selles, kust tõmmata piir. Kui kümnendik saagist hävib, on see siis ikaldus või mitte? Arvan, et ei ole. Kui aga tegemist on kolmandikuga, siis võib-olla tuleksid küsimuse üle juba teravad vaidlused. Kui hävis pool saagist, siis minu arvates on raudselt ikaldusega tegemist. See on ilmselt kokkuleppe küsimus, kuhu see kriips tõmmata. Mõnes mõttes oleks hea, kui need piirid oleksid paika pandud, me toetaksime seda.

Tänavu, arvan, võime rääkida ikaldustoetusest, sest on selge, et ebasoodsad ilmastikuolud mõjutasid talunike sissetulekut väga olulisel määral, ja tegemist on mõlema kahjuga -- ühelt poolt saagi- ja teiselt poolt kvaliteedikaoga. Ja nii teravilja kui heina puhul.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing