Aeg vahetada tavaliinid ISDN-ühenduse vastu

Viimastel aastatel on sidemaailmas loodud hulgaliselt seadmeid ja lahendusi, mis kergendavad ja kiirendavad infovahetust. Kuigi tehnika peaks reeglina inimese elu lihtsustama, siis seda kasutusele võttes selgub, et see just elu keeruliseks teebki.

Väikesel organisatsioonil infotehnoloogia spetsialisti sageli pole, aga nii telefon- kui andmeside tahavad korraldamist. Alljärgnevalt sellest, mida oleks hea teada telefonsidest.

Kui kontorisse tuleb tööle uus inimene, on talle lauale telefoni tarvis. Väikestes organisatsioonides ostetakse selle tarbeks sageli telefonioperaatorilt uusi liine ja luuakse paralleelühendusi. Kui firma on nii suureks kasvanud, et tekkib vajadus telefonikeskjaama järele, selgub, et telefoniliine on tegelikust vajadusest poolteist või kaks korda rohkem.

Asjatute püsikulude vältimise nimel on kaval telefonijaama soetamisele varem mõelda.

Kui ettevõttel on plaanis soetada telefonisüsteem, siis tasuks võimaluse korral hankida ISDN-jaam. Paraku ei ole see alati telefonioperaatori valmiduse või firma materiaalsete vahendite puuduse tõttu võimalik. Kui minna tavalise (st mitte-ISDN) jaama teed, tuleb arvestada mõningate nüanssidega:

- telefoninumbreid on organisatsiooni peale täpselt nii palju või vähe, kui on operaatorilt hangitud abonente;

- kõnesid saab suunata ainult organisatsiooni piires -- näiteks pole võimalik määrata, et kui töötaja kolme helisemise järel toru ei tõsta, suundub kõne mobiiltelefonile. Mingil määral on probleem lahendatav telefonioperaatori teenuseid kasutades;

- kui klient helistab firmasse üldnumbril, sekretär vastab kõnele ja suunab selle õigele töötajale, siis teiste klientide jaoks jääb firma number hõivatuks, kuni see kõne katkestatakse. Et firma number jääks klientidele vabaks kohe, kui sekretär on kõne suunanud, on jällegi mingil määral realiseeritav telefonioperaatori abiga. Abi aga ilma rahata ei saa.

Telefonioperaatori valmidusest rääkides võib mainida, et tänapäeval saab enamikus Eesti tiheda asustusega paikades ISDN-liine hankida.

Tavaliinide omanikele pakub Eesti Telefon võimalust need ISDN-liinide vastu vahetada. Klient peab tasuma vaid liitumistasude vahe. Sellise vahetusega tasub arvestada, et ühe ISDN-liini kaudu saab pidada kaht kõnet samaaegselt. Kui firmal oli kaks telefoniliini, siis ISDN-liinidele üleminekul on võimalik pidada korraga neli kõnet senise kahe asemel. See on fakt, mida tasub arvesse võtta, kui ollakse valiku ees, kas soetada veel üks telefoniliin või paigaldada ISDN-telefonijaam.

ISDN on paljude väikeorganisatsioonide jaoks hinda ja kiirust aluseks võttes optimaalne meetod interneti-

ühenduse loomiseks.

Kuigi paljud tootjad väidavad, et nende seadmed toetavad ISDNi, pole lugu alati nii lihtne. ISDNi standardeid on kahekohaline arv. See tähendab, et kõik ISDN-seadmed ei taha kõikide telefonijaamade küljes hästi töötada. Kõik ISDN-seadmed ei saa ka omavahel hästi läbi.

Kui klient on ühest kohast hankinud telefonijaama, teisest ISDN-seadme ning kolmandast interneti-

ühenduse, ei pruugi teoreetiliselt töötav lahendus praktikas toimida. Klient on murega üksi, sest müügifirma võib väita, et tema on kliendile pakkunud just seda, mida viimane küsis. Seega tasub töötav lahendus hankida firmalt, kes on selle ise läbi mänginud.

Autor: Marko Laurits