Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimalahingus jäävad võitjad selgumata

    Piima mahavalamine ja traktoritega maateepervel seismine kui emotsionaalsed aktsioonid ei saa käegakatsutavat tulemust anda. Piimatootjate võlanõuete koondamine olnuks seevastu mõjuv relv, mis sundinuks töötlejaid tootjate nõuded rahuldama, vastupidisel juhul ähvardanuks tööstusi pankrot.
    Kahjuks tuleb tootjate katset võlanõudeid töötlejate vastu koondada läbikukkunuks lugeda, sest neid on kokku saadud vaid 1,7 miljoni krooni ulatuses.
    Talupidajate keskliidu hinnangul on piimatööstused tootjaile võlgu umbes 100 miljonit krooni. Sellise summa koondamine andnuks tootjaile võimaluse mõni tööstus võla katteks enda kätte saada, ilma et oleks tulnud teha lisakulutusi. Mäletatavasti pidasid tootjad suvel plaani otsetoetusest saadava rahaga oma liha- ja piimakombinaat asutada ja kõrgemate kokkuostu-
    hindadega praegustele tööstustele tublit konkurentsi pakkuda.
    Endisel põllumajandusministril, riigikogu maaelu-
    komisjoni esimehel Aavo Mölderil osaliselt õigus, kui ta väidab, et Eestis ei ole ülearu mitte lehmi, vaid piimatööstusi. Ületootmine annab märku, et tegelikult on mõlemaid palju.
    Piimatööstusi on praegu kokku 30 ringis. Ametliku statistika andmeil ostsid need eelmisel aastal tootjailt 518 000 tonni piima (tootjate n-ö käest-kätte-piimamüüki hinnatakse umbes 120 000 tonnile). Peale selle ostsid töötlejad sisse 400 000 tonni tooteid (täispiimale ümber arvestatult). Kümmekond aastat tagasi toodeti meil 1,2 miljonit tonni piima aastas, tööstusi oli tosinajagu.
    Kuni piimatöösturid jätkasid nõukogude vaimus tootmist ekspordiks (näiteks Ühinenud Meiereide toodangust läks 80% Eestist välja), võis selline hulk tööstusi tegutseda. Nüüd on kõik tööstused surutud siseturule. Mõned ettevõttedon küll tootmise lõpetanud, ent tööstused ei ole siiski hakanud massiliselt pankrotti minema. Seni elavad nad peamiselt tootja arvel, makstes piimakilo eest järjest vähem, kokkuostuhind on rekordiliselt madal, 1,25 senti liiter. Veidi on aidanud Vene turu mõningane (tõenäoliselt ajutine) avanemine. Talunike keskliidu algatus lükanuks käima korrastumise tööstuste ridades.
    Põhjuseid, miks tootjate ainsast majanduslikust enese eest seismise abinõust asja ei saanud, võib tuua kindlasti mitu. Võib viidata talunikke esindava liidu nõrkusele, sellele, et väiketootjatel puudub harjumus koos tegutseda. Suurtootjad, kelle piimakarjas on vähemalt sadakond lehma ja kel taskus pikaajaline lepe töötlejaga, ei ole aga sellisest võitlusest huvitatud. Neile kuulub enamik Eesti piimakarjast, ca 100 000 looma.
    Väiketootjatelt piima kokkuostmine on töötlejale tülikas, seepärast on nad seda ka pidevalt vähendanud. Väiksemaid on ka kergem lubaduste/ähvardustega mõjutada. Väidetavalt on mõne väiketootjaga nii talitatudki. Kes teab, võib-olla jäi võlanõue esitamata just seetõttu.
    Oma mõju tootjate aktsioonil siiski oli: Rävala Piim tõstab lähiajal kokkuostuhinda 10 senti ja aasta alguseks prognoosib firma direktor Rein Viilu kokkuostuhinnaks kaks krooni. Samuti tahab firma maksta välja piimaraha.
    Töötlejal ja tootjal oleks aeg üle minna mõlemat rahuldavatele lepingusuhetele. Siis on selge, kui palju on tegelikke tootjaid (ja sotsiaaltoetuste vajajaid), palju piima toodetakse, ja kui palju on vaja piima töötlejaid.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.