Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Avaldus

11. detsember 1998, 00:00

1. jaanuaril 1999 käivitub Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmas etapp, käibele tuleb ühisraha - euro. Sularahana tuleb euro käibele 1. jaanuaril 2002 ning sama aasta 30. juunist jäävad ringlusse ainult eurod.

Eesti Pank (EP) kinnitab, et 11 ELi liikme üleminek eurole ei tähenda Eesti jaoks muutusi rahapoliitikas. Eesti jätkab valuutakomiteel ja fikseeritud vahetuskursil põhinevat rahapoliitikat.

Eesti krooni ja Saksa marga kurss säilib senisel tasemel ehk 8:1. Samas tähendab see alates 1. jaanuarist 1999 krooni kursi seotust euroga, vastavalt 31. detsembril 1998 määratava euro ja Saksa marga suhtele. Ühisraha kasutuselevõtu üleminekuperioodi lõpuks on vajalik muuta Eesti seadustikku, asendades viited Saksa margale viidetega eurole. Seejuures pole alust mingitekski spekulatsioonideks, et seda protsessi on võimalik kasutada otseseks või varjatud muutuseks vahetuskursi poliitikas. EP kinnitab, et ankurvaluuta vahetuse puhul võetakse kursi määramisel aluseks Eesti krooni ja Saksa marga fikseeritud vahetussuhe 8:1.

Ees seisab mõningaid formaalseid ja tehnilisi muudatusi rahasüsteemi raamistikus, sest mitmed viitenäitajad kaovad ja tuleb sisse viia uuendusi seoses euro lisandumisega rahvusvahelisse rahasüsteemi.

Näiteks asendub 1. jaanuaril 1999 EPs liigreservidele makstav viiteintress Euroopa keskpanga deposiidi-
intressiga. Samuti muutub aasta alguses EP-poolne valuutade noteerimine ja euro kaasatakse valuutade ringi, mille suhtes valuutakurssi avaldatakse. EP võrdsustab valuutatehingutes kommertspankadega euro ja Saksa marga senise rolli, sooritades euro ostu-müüki kursivaheta.

Eesti peab majanduse arenguväljavaadete säilitamiseks jätkama senist rangemalt alalhoidlikku ja säästlikku majanduspoliitikat, eeskätt praegusel kohandumis-
protsessi ajajärgul. Eesti Pank on kindlal seisukohal, et senist majanduspoliitikat ja sealhulgas ülejäägiga eelarve poliitikat tuleb jätkata.

EMU käivitumine muudab põhjalikult Euroopa, teiste hulgas ka Eesti pankade tegevuskeskkonda. Euro kasutuselevõtuga muutub EMU liikmete finantssüsteem avatumaks ja tõhusamaks. See peaks EP nägemusel suurendama ka Eesti finantssektori ja reaalsektori integreeritust Euroopa raha- ja kapitaliturgudega.

Eestis on rakendatud lõviosa ELi pangandusregulat-
sioonidest, mis teeb siinse panganduskliima paljuski Euroopa nõuete kohaseks.

EP on kindel, et Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt on Eestile positiivse tähendusega samm, mis tugevdab Eesti majanduse väliskeskkonda. Eesti on nii rahapoliitiliselt kui pangandussüsteemi seisukohalt ühisraha kasutuselevõtuks 11 EMU liikmesmaas valmis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:00
Otsi:

Ava täpsem otsing