Ettevõtte turuväärtuse määrab ajupotentsiaal

Kui 1990. aastal oli Jaapani firmade osakaal aktsiaturul 41,5%, siis nüüdseks on see langenud 10,4% peale. Samal ajal on USA suurendanud oma turuosa 31 protsendilt 53,2-le. Kümnendi algul oli maailma kümne suurima turukapitalisatsiooniga firmade hulgas kuus Jaapani firmat, nüüd põhiliselt domineerivate USA firmade hulgas mitte ühtki.

Praegusaja arengut iseloomustab vast kõige paremini USA arvutifirma Microsoft, mis 1990. a ei mahtunud isegi saja suurima firma sekka. Nüüd on tema turukapitalisatsioon üle 300 miljardi dollari, mis on 20 korda suurem kui tema brutokäive. Microsofti tõusu puhul ei ole hämmastav üksnes selle kiirus: mitte kunagi varem ei ole nii suure turuväärtuse taga olnud nii väikese varaga firmat. Microsofti omavahendite väärtus viimaste raamatupidamisandmete põhjal oli 16,6 miljardit dollarit, millest tehased ja seadmed moodustasid ainult 1,5 miljardit.

Järelikult on Microsofti turuväärtuse hindamisel olulisemad hoopis Microsofti omaniku ja tegevjuhi Bill Gatesi ja tema meeskonna ajud ja juhtimistegevus, mis on suutnud hoida firma juhtpositsioonil kiiresti arenevas sektoris.

Täpselt sama näite alla käib ka firma Intel, mis on 1990. a 187. kohalt kerkinud maailmas turukapitalisatsiooni poolest kolmandaks. Järelikult on praegusel ajal infotehnoloogia üks kindlamaid suure turuväärtuse saavutamist võimaldavaid valdkondi.

Kümne suurema turuväärtusega firma seas on kaks ravimifirmat Merck ja Pfizer. Esimese väärtuse aluseks on jällegi inimkapital, mis aitab välja töötada üldnõutavate ravimite patente. Seevastu Pfizeri kiire edu aluseks on ainult üks toode -- potentsiravim Viagra, mida on saatnud maailmas tohutu menu.

Karastusjoogitootja Coca-Cola on aga tippu toonud oma kaubamärgi edukas levitamine ülemaailmsel turul, mille tulemusena on tema turuväärtus aastail 1985--1998 kasvanud 1500%.

Hoopis vastupidine näide on General Motors, mida on oma 178 miljardi dollari suuruse käibega nimetanud maailma suurimaks firmaks. Kuid kui vaadata GMi turuväärtust, mis on sellest poole väiksem, siis ei mahu ta isegi USAs 50 suurima firma hulka.

See iseloomustab üht üldist tendentsi maailma aktsiaturgudel, nimelt 1980. aastatel kõrgelt hinnatud suurte tootmisfirmade hinnatuse vähenemist, sest nad kasutavad palju madala kvalifikatsiooniga töötajaid ja nende riskiaste on tunduvalt suurem kui oskusteabefirmadel, võtkem või näiteks praegused laennukitootja Boeing raskused. Isegi ainsa tootjafirmana tipus olev General Electric ei püsi sellel positsioonil mitte tänu tootmisele, vaid kvalifitseeritud tööjõuga finantsteenuste arendamisele. Selle kiirelt arenev finantsteenuseid osutav tütarfirma GE Capital annab juba poole GE kogukäibest.

Nagu öeldud, moodustab USA aktsiaturu väärtus maailma omast 53,2%. USA majanduse arengutsükkel on pärast pikka tõusu jõudnud faasi, kus peatselt algab paratamatu langus. Mis saab siis, kui aktsiad hakkavad järsku kukkuma ja firmade turuväärtus kardinaalselt väheneb?

Autor: FT