Uudised
10. detsember 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus ei leia läbirääkijat

Valitsus on viimase kahe kuu jooksul kolmel korral jätnud läbirääkija valimata. Kinnitamata on Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia erastamise ja restruktu-

reerimise kavad.

Äripäevale on teada, et valitsuse liikmed ei ole suutnud omavahel kokku leppida, keda läbirääkijaks kutsuda.

On küll väidetud, et läbirääkija isikul ei ole suurt tähtsust, kuna tema tegevus tugineb valitsuse poolt kinnitatud detailsele restruktureerimiskavale. Sellele vaatamata on läbirääkija valimine kujunenud valitsuses vaidlusobjektiks.

Võib aimata, et läbirääkijaks valitud isik näitab, millise eesmärgiga valitsus NRGga läbirääkimistele läheb. Kas teha NRGga koostööd või mitte.

Teadaolevalt on valitsuses läbirääkijaina kaalumisel kolm isikut -- Eesti Energia ASi juhatuse esimees Gunnar Okk, teede- ja sideminister Raivo Vare ning erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.

Sarnet, kes on olnud elektrijaamade NRG-le erastamise praegusele plaanile vastu, on valikus ka selgelt autsaider. Ta ise pole soovi üles näidanud.

Vastuseis tekkis hetkest, kui majandusminister Jaak Leimann pakkus omapoolse läbirääkija kandidaadina välja Gunnar Okki.

Paljud asjasse pühendatud näevad, et Okki läbirääkijaks määramisel tekib huvide konflikt. Kui tema riigi esindajana NRGga läbi räägib, siis teeb ta kõik endast sõltuva, et NRG lõpuks Eesti elektrijaamadest ilma jääb. Okk ja ka kõik teised Eesti Energia juhid on kohtumisi NRG esindajatega üldjuhul vältinud.

Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik, kes valitsuse vaidlusest läbirääkija teemal rääkida ei taha, tunneb Okkist rääkides ennast ebamugavalt.

Kuluaarides räägitakse, et Leimanni soov saada Okk läbirääkijaks ei ole mitte niivõrd tema idee, kuivõrd selline on kokkulepe Eesti Energia ambitsioonikate nõukogu liikmete Jüri Käo ja Toomas Lumaniga.

Uus seltskond Eesti Energia nõukogus ei ole kunagi varjanud soovi jätta Narva jõujaamad enda kontrolli alla ehk siis Eesti Energia valdusse.

Norma Grupi ja Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo lükkab selle versiooni ümber, väites, et nõukogu liikmete seostamine Okki läbirääkijaks esitamisega on spekulatsioon ja vale.

Valitsuses Leimanni plaaniga väga ei arvestata. Peaminister Mart Siimann tahaks läbirääkijana näha pigem Raivo Varet.

Gunnar Okk ütleb, et ei ole sisuliselt vahet, kas läbirääkija on Vare või tema, kuna mõlema põhimõtted läbirääkimistel on samad.

«Ma ise osalesin ju selle Vare juhitud komisjoni töös, kus need põhimõtted välja töötati,» räägib Okk.

Vare on ilmselt ainus minister, kes energiakompleksi restruktureerimisest ja selle majandusharu tulevikust terviklikku pilti omab ning teemat valdab, väidavad mitmed asjatundjad.

Vare juhtis suvel NRG äriplaani analüüsinud komisjoni ning tehtud järeldused on saanud aluseks valitsuse seisukohtadele energeetikamajanduse arengu küsimustes.

Norma Grupi juht Jüri Käo osales samuti komisjoni töös ning Vare avaldas talle komisjoni juhina muljet. «Töö komisjonis käis professionaalselt ning minu arvates tehti just seal esimest korda energiamajandusega seonduv endale selgeks,» räägib Käo. «Mina toetan Vare kandidatuuri.» Otsus, mis läbirääkimistest välja koorub, on Käo sõnul strateegiline Eesti tuleviku jaoks.

«Ma parema meelega näeks, et valitsus ei delegeeriks seda otsust ühe ettevõtte juhile, vaid kannaks ise poliitilist vastutust,» sõnab Käo.

Vare on enda läbirääkijaks määramise katsed tagasi tõrjunud. Ta ei taha uut ülesannet enda kanda võtta, kuna on seotud töömahuka Eesti Telekomi ja Eesti Raudtee erastamisega.

Kuluaarides on räägitud, et Vare soovib lähiajal oma võimeid tegevpoliitikas proovile panna. Temast võib saada järgmine peaminister.

Teada on, et NRG eelistab läbirääkimistel oma vastas näha Varet.

Võib tunduda, et mida aeg edasi, seda läbimõelduma otsuse valitsus lõppkokkuvõttes teeb.

Käo ütleb, et ilmselt jõuludeks on otsused Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi suhtes langetatud ning läbirääkija nimetatud.

«Selge on see, et see protsess on piinlikukstegevalt pikale veninud,» lausub Käo.

Valitsuse otsustusvõimetus on toonud kaasa hulga negatiivseid signaale. Eesti Energia ASi finantsdirektor Sandor Liive on otsesõnu öelnud, et kuna ei ole teada, mis Eesti Energiast tulevikus saab, on raske sõlmida pikaajalisi lepinguid.

Eesti Elektrijaama direktor Ants Pauls märgib, elektritootmine vajab lähiajal ülisuuri investeeringuid. Kuniks valitsus ei ole otsuseid teinud, on investeeringute katteks peaaegu võimatu laena saada.

«Minu arvates ei ole suurt tähtsust, kas elektrijaamad erastatakse osaliselt NRG-le või jäävad täielikult Eesti Energia valdusse, tähtis on, et valitsus midagi otsustab,» sõnab Pauls.

Valitsuse plaanidega ei ole kursis põlevkivikaevandajad, kes on asunud peaministrile kaebekirju saatma. Viimatises kirjas hoiatavad Ahtme kaevanduse ametiühingu liikmed, et kui nende probleemidest üle vaadatakse, siis kaevurite kannatus katkeb ning see võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi.

Autor: Raul Ranne