Maa erastamise vastu on huvi suur

Viimastel kuudel on üha rohkem inimesi hakanud pidama otstarbekaks raha paigutamist maa erastamisse. Seda kinnitab näiteks asjaolu, et novembris oli Tallinnas maa erastamiskorralduste ja sõlmitud lepingute arvuline vahe varasematest kuudest väiksem.

Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul polnud varem paljud inimesed maa ostulepingu sõlmimisest huvitatud, praegu on suhtumine märgatavalt muutunud. Omandireformiamet võtab nüüd töösse ainult nende maataotlejate avaldusi, kes on ettemaksu tasunud. Kui maksekorraldus on olemas, siis see ei tähenda siiski veel, et kõik dokumendid on korras (mõnikord on toomata ostu-müügilepingud, piirid vajavad ülemõõtmist jne).

Maa ostueesõigusega erastamine edeneb üha jõudsamalt. Kokku on pealinnas esitatud ca 18 000 maa erastamise taotlust, neist lahendatud on 7000. Kahe aastaga peaks reform edukalt lõpule jõudma. See õnnestub siiski vaid juhul, kui ei kehtestata totaalse detailplaneeringu nõuet.

Palju rohkem on probleeme maa erastamise teise vormi -- korteriomandi seadmisega, kuna seadusandluses on selles osas mitmeid puudujääke.

Segane on näiteks korteri tagastatud ja erastatud osade kokkuliitmine. Tõsiseid probleeme on korteriomandi seadmisel kümmekond, viimaste kuudega pole neist ükski lahendust leidnud. Ainus positiivne märk on korteriomanike enda aktiivsuse tõus.

Tallinnas on detsembri alguse seisuga tehtud 176 korteriomandi seadmist. Aasta lõpuks peaks jõutama 400ni ning sellega on pilootprojekt lõppenud. Mis edasi on saab, on praegu lahtine. Vladimir Viiese sõnul on üha rohkem neid, kes arvavad, et praegusel kujul pole näiteks Õismäel «Hiina müüris» maa mõtteliste osade väljajagamine just kõige ratsionaalsem tegevus.