Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Neo-thatcherism ELi sotsiaaldemokraatias

Sirje Rank 14. detsember 1998, 00:00

Eriti ebasoodne on selline olukord kandidaatriikidele, kelle liitumine nihkub põhimõtteliste otsuste puudusel järjest kaugemale tulevikku.

Juba siis, kui läinud aasta Amsterdami tippkohtumisel jäid kokku leppimata uute liikmete vastuvõtmiseks vajalikud ELi sisestruktuuri reformid, tundusid kandidaatriikide kiire liitumise lootused liiga optimistlikud.

Pärast Viini on konkreetsetest tähtaegadest veelgi raskem rääkida -- kokkulepe liidu ning selle laienemise rahastamisest sünnib veelgi visamalt. Neid küsimusi lahendamata ei saa aga laienemisprotsessis reaalset edasiminekut olla, selles on Euroopa juhtivad poliitikud ühel meelel. Ja mida enam viivitatakse, seda enam hakkavad ühele ajale kokku jooksnud ELi suurprojektid -- rahaliit ja struktuurireformid ELi laiendamiseks -- üksteist segama.

Järgmine teetähis on tuleva aasta märts. Selleks ajaks lubasid ELi valitsusjuhid vaidlused ELi reformipaketi Agenda 2000 ümber ühele poole saada.

Praegu valitsevad meeleolud võib kokku võtta tsitaadiga Belgia peaministrilt Jean-Luc Dehaene'lt: «Keegi ei taha juurde maksta, mõned tahavad vähem maksta, keegi ei taha oma jaost midagi loovutada, samal ajal kui liidu laienemiseks tuleb kulusid suurendada.» Komisjoni arvestusel nõuab laienemine vähemalt 50 miljardit dollarit.

Kui tõenäoline on siis kokkulepe märtsiks?

Lisaks juhtriikide sisepoliitikast johtuvatele takistustele, mis ajendavad Saksamaad nõudma oma liikmemaksu vähendamist, Prantsusmaad blokeerima põllumajandusreformi, Suurbritanniat klammerduma oma eelarvesoodustusse ja Hispaaniat kemplema abirahade üle, jõuavad juunis kätte europarlamendi valimised, mille eel ei taha ükski valitsus teha ebapopulaarseid otsuseid.

Vaatlejad peavad reaalsemaks tähtajaks Kölni tippkohtumist parlamendivalimiste järel, mil on lõppenud ka vägikaikavedu tuleval aastal ümbervalitavate tippametikohtade üle. Ümber valitakse nii Euroopa komisjoni, IMFi kui WTO juhid. Otsitakse ka ELi ühise välispoliitika koordinaatorit ja kandidaate NATO peasekretäri kohale. Tippametikoha vastu võib nii mõnigi riik oma nõudmistes järele anda. Võimalik kandidaat Euroopa komisjoni presidendi kohale on ka Saksa praegune rahandusminister Oskar Lafontaine.

Komisjoni praegune president Jacques Santer aga manitseb, et kui kokkulepet märtsiks ei sünni, on liit silmitsi sügava kriisiga. Kandidaatriikidele tähendaks see nii läbirääkimiste venimist kui ebakindlust ettevalmistusteks eraldatava abiraha osas.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing