Pankrotiaasta sai hoo sisse

Edukalt alanud aasta alguses ei ennustanud miski lõpupoole tulevat suurt pankrotilainet. Tulev aasta tõotab seevastu kõvasti tööd juurde, ennustab pankrotihaldur Tiina Mitt. Maapanga ja EVEA Panga pankrot ja ERA Panga moratoorium on kui lumepall, mis veeredes tõmbab kaasa kõik, kes juurtpidi kõvasti maa küljes ei ole.

Varasemate aastate tüüpilised pankrotid, kus hingusele läheb ühetehingufirma, olid sel aastal harv nähtus. Nüüd jõuavad kohtuniku ette firmad, kes on tegutsenud ja pankrotti läinud ebaõnnestunud äriplaani tõttu.

Pankrotid on tõsisemad ja keerulisemad, tavapäraseks on saanud mitmekümne miljoni krooni suurused võlanõuded. Tänavu on eripära see, et sajad inimesed kannatasid pankrottide läbi, sest hingusele läksid rohkearvulise töötajaskonnaga firmad.

Eripära oli seegi, et nii pangad kui valitsus püüdsid ettevõtteid enne põhjaminekut poputada. See kestab senimaani, kuid mitmel puhul võib sellest loota vaid agoonia pikenemist.

Selle aasta lihtsamate pankrottide hulka kuuluvad sundlikvideeritavad ettevõtted, mida äriregistrisse ei kantud. «Nende puhul polnud muud kunsti, kui tõdeda, et ennäe imet, oli teine, aga enam pole,» nendib Tiina Mitt.

Mitt on sel aastal keskendunud vaid EVEA Panga ajutise pankrotihalduri tööle. Veel paar aastat tagasi tegeles ta korraga seitsme pankrotiasjaga. «Nüüd enma ei jõua. Kogu mahv läheb panka,» seletab Mitt.

Teine pankrotisfäär on seotud äpardustega Vene turul -- Läätsa, TopMilk, ETK Pärnu Kalamajand, Paide Lihatööstus, Keila Terko jne.

Rahandusministeeriumi riigimajanduskulude talituse juhataja Toivo Palgi sõnab, et tema näeb pankrottide arvu suurenemist pankrotihaldurite taotlustest, kus riigilt soovitakse vastavalt seadusele töötajate koondamis- ja palgaraha.

Palgi sõnul on tänavu välja makstud 49 ettevõttele kokku 22,7 miljonit krooni palgaraha, eelmisel aastal oli väljamakstud summa alla 10 miljoni krooni.

Suurima summa, üle 11 miljoni krooni, on saanud Rapla masinatehas Corbex, mille töötajad said 2,2 miljonit krooni palgaraha. Lisaks maksis riik ettevõttele kohtuotsuse põhjal 9 miljonit krooni. Corbex oli kunagi riigilt saanud laenu, mille maksis raha tagasi pankrotiprotsessi ajal.

Veebruaris, kuulutas Tallinna linnakohus välja pankroti ASile Lembitu, kellele kuulunud maja Viru 11 võõrandati enne pankrotimenetluse algust erastamisagentuuri toetusel Lembitu tütarfirma aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena. Lembitu võlad olid pankroti väljakuulutamise ajal ligi 20 miljonit krooni, vara bilansi järgi 11 miljonit krooni.

Samal kuul kuulutati välja Bekkeri sadamat haldava ASi Balti Baas pankrot, mille kohtutee algas eelmisel sügisel N-Terminaali 6 miljoni kroonise nõude põhjal. Pool aastat hiljem kuulutati välja ka Balti Baasi enamusaktsiate omaniku Hoisti Kraana pankrot. Balti Baasi võlad kokku küünivad 81 miljoni kroonini ja omanikud otsustasid firma likvideerida. Kõik Balti Baasi võlausaldajad vaidlustasid oma nõuete mitte-

tunnustamise, seetõttu võivad Bekkeri sadamaga seotud firmade pankrotiprotsessid kesta aastaid.

Augustis kuulutas kohus välja Valga õmblusvabriku Walko pankroti, mis samuti polnud asjaosalistele mingi uudis. Kuna Walko ei suutnud tasuda Ühispanga laenu, müüs advokaadibüroo Concordia Õigusabi Walko panditud vara kuue miljoni krooni eest Olümpia hotelli vastas asuvasse elumajja registreeritud riiulifirmale AS Walthemstrom. Suve alguses omandas kõik riiulifirma aktsiad Tartu õmblusvabrik Sangar STC ja Valga õmblusvabriku endine omanik Walko oli muutunud kasutuks ja varatuks nimeks, millega polnudki muud peale hakata, kui pankrotti lasta. Tänu Sangarile siiski tootmine Walkos jätkub ja inimesed saavad tööd.

Oktoobris kuulutati pankrot Suure-Jaani Puit OÜ-le 4,3 miljoni krooni suuruse võlanõude tõttu. See firma on lüli pankrotistunud metsaomanikule Mart Erikule kuulunud firmade pankrottide ahelas. OÜ Suure-Jaani Puit oli oma 100 töötajaga suurim kohalik tööandja ja tänaseks on üks suuremaid Viljandi maakonna maksuvõlglasi. Vara on ettevõttel vaid umbes 160 000 krooni eest.

Mida sügisel poole, seda rohkem hakkasid pankrotti minema toiduainetööstuse ettevõtted.

Novembri keskel kuulutas Järva maakohus välja Paide lihakombinaadi endise omanikfirma Paide Fermeri pankroti, firmal lasub 12 miljoni krooni eest võlakohustusi, kuid ainsaks varaks on tühjad taarakastid. Pankrotimenetluse algatamise avalduse esitasid kaks lihakombinaadi töötajat, kellel oli saamata 17 000 krooni palgaraha. Nüüd on firmal juba 65 võlausaldajat. Lihasaaduste tootmise lõpetas Paide Fermer juba märtsis, sest ligi veerand miljoni kroonise elektrivõla tõttu lülitati kombinaat vooluvõrgust välja.

Novembri lõpus kuulutas Saare maakohus välja ASile Viru Rand kuuluva kalatöötleja Läätsa pankroti. Bilansi järgi 45 miljoni kroonist aktsiakapitali omava Läätsa võlg töötajatele oli 441 000 krooni ja muud võlad kokku 13 miljonit. Läätsa laenude kogumaht ulatus novembri alguseks 33 miljoni kroonini ja firma bilansivälised kohustused moodustasid 30 miljonit krooni. Kõik ettevõtte varad on panditud Hansapangale, kes vastavalt pankrotiseadusele noolib oma osa pandipidajana eelisjärjekorras. Samas ajal algatas Ida-Viru maakohus Viru-Ranna pankrotimenetluse, millest üllatusi pankroti väljakuulutamise näol võib oodata uuel aastal.

Novembris pankrotistus Keila Terko, nõude esitas teraviljakombinaadile OÜ Karpo, kellel oli saamata 350 000 krooni. Ettevõtte võlad võivad ulatuda 15 miljoni kroonini. Vara Keila Terkol ei ole, ehkki lootust on tagasi saada 2-3 miljonit krooni.

Novembris kuulutati Ühinenud Meiereidele kuuluva Pärnu piimakombinaadile TopMilk pankrot, avalduse kohtule esitas omanik ise, sest oli jäänud makse-

jõuetuks. Pankrotihaldur Raivo Piirla sõnul on ettevõttel kohutusi 20 miljoni ümber ja bilansilist vara samavõrra, kuid vara tegelik väärtus jääb bilansilisele alla.

Samasse kuusse jäi Kohtla-Järve mööblitootja ASi Virko pankrot, millel on võlgu ligi 50 miljonit krooni ja varasid vaid 17,5 miljonit. Mööblitootja suurim võlausaldaja on Ühispank, kes nõuab 25 miljonit krooni. Ettevõte andis tööd 160 inimesele.