Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viies laine

Andrus Vaher 14. detsember 1998, 00:00

Hannes Tamjärve ja Jüri Mõisa lahkumine Hansapanga eesotsast tähistab viienda laine algust Eesti ettevõtluses. Seda iseloomustab välismaalaste osakaalu kiire kasv Eesti ettevõtete nõukogudes, paljudel juhtudel ka juhatustes. Loomulikult on skandinaavlased paljusid Eesti firmasid juhtinud aastaid. Esimene Eesti-Soome ühisettevõte EKE Sadolin loodi juba nõukogude ajal.

Suurematest ja tuntumatest välismaalaste poolt juhitud ettevõtetest meenuvad kohe Eesti Telefon, Eesti Merelaevandus, Estonian Air, hotell Viru, seda loetelu võiks väga pikalt jätkata. Ent Hansapanga kui vaieldamatult uue Eesti Vabariigi väärtuslikuma ettevõtte sujuv libisemine rootslaste kätte on selge märk, et saabumas on uus arenguetapp Eesti majanduses, mis sarnaselt varasematele pühib ärimaastikult mitmed praegu tuntud näod ja toob sinna asemele uued.

Millised olid siis eelmised lained? Esimene algas 1985. aastal kooperatiivide tekkimisega. Kevadekuulutajaks võib pidada Pärnusse rajatud Nõukogude Liidu esimest eraomanduses olevat videokohvikut. Et algatus tuli just Pärnust, on täiesti loomulik, sest Pärnu kurgikasvatajad tegelesid kõva bisnisega juba Bre?nevi ajal.

Esimese laine märksõnadeks olid ka vahvel ja suhkruvatt, veidi hiljem tulid suhkur ja metall. Tolle ajastu äri-iidoliteks olid Tiiu Silves ja Enelin Meiusi. Oma kapitalile panid metalli või suhkruga aluse väga paljud täna tuntud tegijad, teiste hulgas ka Hansapanga asutajad.

Teise laine märksõnaks pean pangandust. Tekkisid kümned pangad, millest tuntuim oli muidugi Tartu Kommertspank. 1991. aastal tegutses Eestis üle 40 panga. Kasumimarginaalid olid rubla hüperinflatsiooni tingimustes pöörased, sama pöörased olid ka riskid, mida värsked pankurid võtsid. Teise laine lõpu algust kuulutas Tartu Kommertspanga kokkuvarisemine, järgnesid Otepää Ühispank, Lääne-Eesti Pank jne.

Teise laine markantseim esindaja oli Rein Kaarepere. Hämmastav oli Ühispanga juhi Ain Hanschmidti võime sel segasel ajal nii palju väikepanku Ühispanga külge meelitada. Võib öelda, et Hanschmidti teened Eesti pangandusturu korrastamisel on võrdväärsed Eesti Panga panusega.

Kolmandale lainele pani aluse tüse, pidevalt sigarit pahviv sakslane Herbert Schmidt. Tema näpunäidete järgi käima lükatud erastamisrulett keerutas mõne aastaga sajad riiklikud ettevõtted uute omanike kätte, kellest paljud üsna pea raskustesse sattununa firma omakorda edasi müüsid. Tänu kiirele erastamisele võttis Eesti majandus peale täistuurid. Ajastu kangelasteks võib pidada kollaste kaartide kokkuostmisega miljoneid kokku ajanud Pindi ajutrusti, mida vedas Rein Kilk, ja mitmeid erastamiskonkursse võitnud Talinvesti noort juhti Jaak Roosipuud.

Neljanda laine alguseks pean 1995. a aprilli, mil Äripäev käivitas 100 punktilt aktsiaindeksi. Indeksi koosseisu kuulusid esialgu vaid Hansapanga ja Tallinna Kaubamaja aktsiad, kohe liitusid ka Forekspank, Saku, Norma ja Hoiupank. Läks mööda aasta ja korraga sähvatas tuhandetele eestlastele, et mitte millestki võib börsil raha teha. Paljud meist arvutasid kalkulaatoril, kui rikkad nad võiksid juba olla kui oleksid kohe alguses tabanud osta Hansa- või Hoiupanga aktsiat. Kogu see optimistlik seltskond lendas möödunud sügisel börsilaine harjal täie hooga karidele. Enne Mõisa ja Tamjärve pühkis börsikriis ärimäestiku tippudelt Olari Taali, Guido Sammelselja, Ivar Luki jpt.

Nüüd on alanud viies etapp -- börsivaimustuses end lõhki investeerinud ettevõtete ülevõtmine. Ostjateks on peamiselt välismaalased, sest omadel on näpud põhjas.

On loomulik, et uued omanikud vahetavad tihtipeale välja ka tegevjuhtkonna. Seetõttu võibki ennustada välismaiste mäned?eride osakaalu tõusu Eesti ettevõtete eesotsas.

Eks vist paljudes meist on nüüd sama tunne, mida mullu suvel tundsid lätlased, kui aktiivsed eestlased nende turule trügisid. Ja toona meie eneseteadvust meelitanud anekdoodi võib nüüd veidi ümber teha: Kui sulle tuleb tänaval vastu rootslane, siis igaks juhuks naerata, äkki on ta su tulevane tööandja.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing