Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Usaldus pankade vastu vähenenud

Kristi Malmberg 15. detsember 1998, 00:00

37% Eesti elanikest hoiab oma sääste sularahana kodus, selgub turu-uuringute firma Emori poolt Hansapanga tellimusel novembris läbi viidud küsitlusest. Rohkem hoiavad sääste kodus pensionärid ja vanemad inimesed, kelle sissetulek pole eriti suur ja kes kannatasid kriisides suhteliselt enim.

Hansapanga turundusosakonna juhataja Tiit Pekk nentis, et usalduse vähenemine panganduse vastu mõjutab ka tugevaid ja elujõulisi panku nagu Hansapank ja Ühispank. Peki väitel eelistavad sääste kodus hoida teistest enam need leibkonnad, kelle netotulu pereliikme kohta on 1000--1500 krooni. Enamasti elavad säästude kodushoidjad Ida-, Lõuna- ja Lääne-Eesti maa-asulates.

Eesti pensionäride ühenduse aseesimees Oskar Oja nentis, et just vanemad inimesed on pangakriisidega eriti hellaks tehtud. «Meil on raha niigi vähe ja selle vähese kaotamine kaotab ka usalduse pankade vastu,» ütles Oja.

Oja märkis, et päris kadunud usaldus siiski veel pole ning Hansapanka ja Ühispanka söandatakse oma raha ikka paigutada. «Kahtlemata pole raha kodus hoidmine kuritegevuse seisukohast õige tegu,» tunnistas ta.

Ka Peki sõnul on säästude kodushoidmise miinusteks turvalisuse ja mugavuse puudumine. «Pangas hoitav raha on hästi turvatud ning ööpäev läbi kättesaadav kas siis automaatide või telefoni- ja internetipanga kaudu,» märkis Pekk.

«Tervikuna on säästmise vajadus teadvustunud ja seda eelkõige toimetulekutagavarana,» märkis Pekk. «Valdavalt säästetakse tuhat krooni kuus.»

Tiit Pekk lausus, et peamiselt noortes leibkondades, kus netotulu pereliikme kohta kuus jääb vahemikku 1500--2000 krooni, eelistatakse raha hoida arvelduskontol. See viitab vajadusele teha säästmine nende jaoks atraktiivsemaks, lisas ta.

Säästude poolel on tõusnud selliste perekondade osatähtsus, kus netotulu pereliikme kohta kuus ületab 3000 krooni ja kes eelistavad säästmisviisina tähtajalist kontot.

OÜ Wicom peadirektor Priit Vilba kinnitas, et tema pooldab mõõdukat tarbimist ja nimetas 400ruut-
meetriseid elamuid ilmseks liialdamiseks. «Mina ise priiskaja pole ja kokkuhoid peaks igal ettevõtjal veres olema,» ütles Vilba.

Vilba lisas, et tema hoiab raha pangas, on pankade poolt pakutavate teenustega rahul ega pea õigeks säästude koju kogumist. «Samas on see keeruline küsimus, sest pankadega on olnud juba piisavalt ebameeldivaid kogemusi,» tunnistas ta.

Peki sõnul on inimesed üldse rohkem säästmise peale mõtlema hakanud ja pangad teevad kõik neile sobivamate hoiustamisvõimaluste tutvustamiseks. Siiski on vähetõenäoline, et niipea lisanduks uusi teenuseid, lisas ta.

«Eri elanikkonnagruppidele on olulised hoiuste tüübid juba olemas ja suurte pankade arenguenergia läheb järgmisel aastal ühinemiste lõplikule ühtlustamisele,» ütles Pekk.

EMORi uuringu põhjal on viimase poole aasta sündmused panganduses toonud Hansapanka lisaks 4 protsenti peamistest tulutoojatest ja Ühispanka 3 protsenti. Peamised tulutoojad on leibkonnad, kelle netotulu ühe pereliikme kohta kuus on keskmiselt 6000 krooni. Sellistest perekondadest kasutab 12 protsenti mitme panga teenuseid, mille põhjuseks on vajadus oma riske hajutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing