Kuidas tuleks lahendada nn laevandussõda?

16. detsember 1998, 00:00

Raske kommenteerida. Esiteks ei sõida Tallinna--
Helsingi liinil Hansateel kaubalaevu. Soome sadama-
võimud on käitunud meiega alati korrektselt. Teiseks on küsimus Århusi ja Helsingi ehk siis kahe Põhjamaa vahel sõitvas laevaliinis.

Vaidlus tugineb 1995. a Ateenas sõlmitud kokkuleppele, et samal liinil sõitvate laevade meremehed peavad saama võrdset palka selle järgi, kes saab kõrgemat palka. Kuna meie ei sõida kahe teise Põhjamaa vahel, boikott meid ei tohiks puudutada. Pealegi täidame kõik ITFi (rahvusvaheline transporditöötajate ametiühinguliit) kehtestatud palganõuded, kui lisaks palgale, mida maksame, arvestada ka sotsiaalseid garantiisid.

Me küll sellega otseselt kokku ei ole puutunud, aga muidugi ma seda probleemi tean. See on tegelikult selgemast selgem, mis seal toimub. Ärategemine, ma muud ei oskagi öelda. Lihtsalt konkurendile käki kokku keeramine ja kogu lugu.

Asja lahendamine oleks ka riigi asi, kuna Mere-
laevandus on teatud mõttes riigi küljes nabanööriga kinni 30 protsendiga. Sellega peab tegelema Merelaevandus, laevaomanike liit ja ametiühing ka.

See paistab olevat meie meremeeste liidu ja laevaomaniku vaheline asi. Siin ei ole riigil ja riigiametnikel eriti mingit osa.

Niipalju kui mina seda asja olen kõrvalt kuulnud, on see asi, millest on räägitud juba viimased paar aastat meie meremeeste liidu ja selle laevaomaniku vahel. Veel nii palju, et selle aasta augustis saatis liit laevaomanikule teate, et kui ta ei täida liidu tingimusi, siis aluste suhtes võidakse rakendada mistahes akte. Nüüd on tähtaeg septembris saanud täis ja ma usun, et see ei võinud laevaomanikule tulla üllatusena.

Lahenduse peab sellele probleemile leidma laevaomanik, kes seda liini haldab. See on Estonian Shipping Company, kes sellega tegeleb. Võimalik, et ka laevaomanike liit.

Läbirääkimised käivad Eesti Merelaevanduse ja isegi mitte niivõrd Soome meremeeste ametiühingu, vaid rohkem isegi ITFi esindajatega.

Kiiresti see lahendus ei tule. Kogu vaidlus käib ikkagi nende laevapere liikmete palkade üle. Saime praegu ühe nõudmise, mille nad võtavad aluseks. Ja ma ei tahaks praeguses situatsioonis seda numbrit avaldada, aga see on palju suurem kui tänastes lehtedes toodud madruse palk 23 000 krooni.

Vaatame, kuidas asi areneb. Spekuleerida ei taha. Ja see ei ole ka hea, kui meedia tähelepanu hakkab läbirääkimisi segama. Võtame asja rahulikult ja katsume saada parima tulemuse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:01
    Otsi:

    Ava täpsem otsing