Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nafta hind püsib all

REUTERS 16. detsember 1998, 00:00

OPECi seitsmest toornaftast koosneva korvi keskmine hind langes läinud nädalal 9,5 dollarile. Novembris oli barreli keskmine hind 11,19 dollarit, aasta tagasi 18,68 dollarit.

Maailma juhtivate naftariikide Saudi Araabia, Venezuela ja Mehhiko esindajad kohtuvad neljapäeval Madridis, et arutada hinnalanguse peatamist. Kaks varasemat katset ei ole igatahes suutnud 1976. a peale madalaimat nafta hinda tõsta rohkem kui veidi üle 10 dollari. Naftariikide kohtumisteade aitas tõsta nafta hinda USAs ja Euroopas. Samade riikide varasemate kokkulepete tulemusena on naftatootmist maailmas piiratud päevas 3,1 miljoni barreli, sealhulgas OPECi riikides 2,6 miljoni barreli võrra. Pärsia lahe naftariigid leppisid hiljuti kokku säilitada praegune piirang algul tuleva aasta 30. juunini ja siis aasta lõpuni. Kuna naftaturul pole sellele positiivset reageeringut järgnenud, kavandataksegi kolmandat kohtumist.

Eile teatas Iraani esindaja, et ei ühine uute kavandatavate naftatootmispiirangutega enne, kui OPEC ei lahenda 1990.--1991. a Lahesõja-järgseid kvoote, kus Iraagi kvoot jagati teiste riikide vahel ära. Analüütikud ütlevad, et kõigi edasiste lepete edu sõltub sellest, kuidas põhilised vastuolude allikad Saudi Araabia, Venezuela ja Iraan kokkuleppele jõuavad.

Sellesügisene nafta hinna langus on enamikku analüütikuid üllatanud. Näiteks investeerimispank Goldman Sachs prognoosis alles kuu aega tagasi toornafta barreli hinnaks aasta viimases kvartalis 14,75 ja 1999. a esimeses kvartalis 15,75 dollarit. Nafta hinna ligi 40protsendilises languses on põhisüüdlased Aasia majanduskriis, USAs ja Euroopas prognoositav majanduskasvu aeglustumine ja Iraagi naftaekspordi kasv.

Nafta hinna langemine 10 dollari tasemele tähendab suurtele naftatoojatele majanduslikku katastroofi, ütles OPECi peasekretär Yocef Yousti. Näiteks neljandiku maailma naftavarade omanik Saudi Araabia pidi hiljuti pöörduma naabermaa Abu Dhabi poole, et laenata viis miljardit dollarit oma eelarvepuudujäägi katteks.

Maailmapanga maailmamajanduse analüüsis öeldakse, et Aasia kriis on kõige rängema hoobi andnudki just Pärsia lahe kuuele naftat eksportivale riigile, kelle naftamüügitulu on kriis ja nafta hinna langus vähendanud 15 miljardi dollari võrra. See alandab nende sisemajanduse kogutoodangut kokku 2,5%.

Madal nafta hind on valusalt tabanud ka OPECi-väliseid riike. Näiteks Norras, mis on tootmist piiranud 3% võrra, on madal nafta hind ja kõrged intressid sundinud enamikku naftafirmasid oma kulusid kärpima, mis tähendab tuhandete töötajate vallandamist. Et naftatööstusega on tihedalt seotud paljud muud Norra tööstusharud, siis on ka seal oodata uusi vallandamisi.

Rootsi kui nafta importija on madala nafta hinnaga seevastu väga rahul. Nagu 1986. aastal, aitab see parandada riigi majanduskonjunktuuri ja annab praeguse hinna juures säästu 32 miljardit Eesti krooni.

Analüütikud rõhutavad, et odav energia on aidanud Euroopas hoida inflatsiooni madalal ja alandada intresse, mis omakorda aitab kaasa ühisraha tekkele. Deutsche Bank Researchi analüütiku Manuela Preusli sõnul on rusikareegel, et 10% nafta hinna langus alandab inflatsiooni 0,1%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:01
Otsi:

Ava täpsem otsing