Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poole aasta jooksul pole Venemaale mõtet investeerida
Venemaaga äri tegemine on praegu nagu mängimine kasiinos -- ahvatleb ja tõmbab paljusid ligi, aga lõpptulemusena on kaotused ikka suuremad kui võidud, ütles Nõu.
Tema sõnul pole venelased suutnud veel taastada pangasüsteemi töövõimet. Maksed hilinevad ja vaid 16 protsenti pangaülekannetest tehakse rahas. Ülejäänud 84 protsendis pangaoperatsioonides kasutavad ettevõtjad rahasse ümber arvestatult teisi finants-
instrumente, näiteks väärtpabereid. Ettevõtete omavahelises arveldamises toimivad valdavalt bartertehingud.
Ettevõtlusse investeerimise muudab Nõu hinnangul vaatamata madalapalgalisele ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule ohtlikuks korruptsiooni ja varimajanduse lokkamine.
Samal ajal kehtivad valuuta Venemaalt väljaviimiseks ranged piirangud ning investor võib jääda ilma võimalusest kasutada oma teenitud raha väljaspool Venemaad.
Ühispanga Venemaa projekti juht Dmitri Volov ütles, et Eesti pankadelt pole ettevõtjatel praegu võimalik Venemaale investeerimiseks ja seal tootmise arendamiseks suurte riskide tõttu toetust saada.
Aktsiaseltsi Kalev müügidirektor Jaak Uus kinnitas, et Venemaale tasub kaupa endiselt müüa, kuid iga tehingut ja operatsiooni tuleb ülipõhjalikult kontrollida.
Vaatamata sellele, et paljud ettevõtjad on teinud Venemaaga suhtlemises määramata pikkusega pausi, nimetas Uus Vene turgu endiselt suureks ja ahvatlevaks. Sellest hoolimata ei kavatse Kalev Uusi sõnul lähiajal Venemaale rohkem investeerida. «Mina pole praegu suuteline välja mõtlema Venemaale nii lollikindlat investeeringut, mis kasu tooks,» ütles Uus. Kalevil on Venemaal kommivabrik Moskvas ja Kaliningradis.
Urve Nõu ütles, et loodab uue tõusu algust Venemaal kümne aasta pärast.