Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Välismaalased ründavad laevu
Soome ametiühing nõuab Eesti madruse palga kolmekordistamist

Sirje Niitra 16. detsember 1998, 00:00

Palganõudmise esitasid rahvusvaheline transpordi-
töötajate ametiühinguliit ja Soome meremeeste ametiühing, kelle eestvedamisel alustasid Helsingi sadamatöölised kahele Eesti kaubalaevale, Rakverele ja Caliburile, boikotti ning keeldusid kaupa peale ja maha laadimast.

Eesti Merelaevanduse arendusdirektori Viktor Palmeti sõnul ei soovinud teine pool boikoti mahavõtmise teemal läbi rääkida. «Nad esitasid ainult selle numbri ja ei võtnud meie vastuargumente kuuldagi,» nentis Palmet.

«Tegemist ei ole boikoti, vaid blokaadiga,» ütles eile BNSile Soome meremeeste ametiühingu sekretär Erkki Ukkonen. «Me kavatseme kahe Eesti kaubalaeva blokaadi jätkata seni, kuni saavutame Eesti Merelaevandusega kokkuleppe meremeeste palkade tõstmiseks.»

Eesti laevaomanike liidu presidendi Rein Merisalu sõnul oleksid Eesti laevaomanikud oma madrustele Soome meremeeste ametiühingu nõutud kuupalka makstes kohe raskustes.

Soomes toetab riik laevandust aastas ligi 680 miljoni Soome margaga. Eesti lipu all sõitvad laevad maksavad Soomes sadama- ja muid makse ligi viis korda enam kui Soome oma laevad, Eestis on aga maksud kõigile võrdsed.

Merisalu sõnul doteerivad Eesti laevaomanikud sel viisil kaudselt Soome laevaomanikke, sest sadama-
maksudest laekuvast rahast maksab riik meremeestele palgalisa.

Soome riik maksab iga meremehe pealt laevaomanikele üle 180 000 krooni aastas. Sisuliselt maksab Soome riik kinni ligi kaks kolmandikku Soome madruse palgast.

Elatustaset arvesse võttes on meremeeste palgad kahes riigis Merisalu hinnangul täiesti võrreldavad.

Läti laevaomanike liidu nõukogu esimees Antons Ikaunieks ütles, et hiljaaegu valminud merenduspoliitika kohaselt hakkab Lätis riik saama tulu laevade tonnaa?ilt ja laevaomanikud ei pea seaduse jõustumisel enam meremeeste palga pealt sotsiaalmakse tasuma. Eestis on samadest alustest lähtuv merenduspoliitika kontseptsioon alles väljatöötamisel.

Eesti Merelaevanduse kommertsdirektori Jaan Kalmuse sõnul oleks 33 protsenti, mis praegu meremeeste palgalt sotsiaalmaksuks läheb, neile oluline palgalisa, kuid ei rahuldaks siiski Põhjamaade ametiühingu-
tegelasi.

Rein Merisalu hinnangul on Eesti laevade laadimisest keeldumine Soome ja eilsest ka Taani sadamates ajendatud mitte Eesti madruste madalatest palkadest, vaid Soome laevafirmade soovist tõrjuda Eesti laevad sellelt liinilt kõrvale.

Merisalu ütles, et kui eestlased lahingu kaotavad, läheb asi Eesti laevanduse jaoks väga tõsiseks, sest siis võib võitlus laieneda teistelegi liinidele, kus Eesti laevad seilavad. Tema sõnul võib lõppeesmärk olla Soome laevafirmade turuosa suurendamine Tallinna--Helsingi reisilaevaliikluses.

Eile hommikul sai Eesti Merelaevandus oma Taani agendi vahendusel faksi, milles on kirjas, et ka selle riigi meremehed ühinesid Soome kolleegide nõudmistega ja kaubalaeva Rakvere laadimist Århusi sadamas ei alustatud.

Jaan Kalmuse sõnul on boikott laienenud kõigile Eesti omanikuga Helsingisse minevatele ja sealt tulevatele laevadele.

Lähiajal võib boikotiga liituda ka Rootsi meremeeste keskametiühing.

Rootsi ametiühingu esindaja Karl Tauson kinnitas eile, et ka nemad oleks juba ühinenud boikotiga, kui kaubalaev Rakvere oleks mõnda Rootsi sadamasse tulnud.

Rootsi kaubaveoga tegeleva Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas märkis, et esialgu pole boikott Hansatee kaubavedusid puudutanud.

«Laeval pruugib liinilt ära olla ainult paar nädalat, kui juba kliendid muud võimalust otsima hakkavad, aga alternatiiv Soome firma Finncarrieri näol on seal olemas,» lausus Jaan Kalmus.

Kalmuse sõnul võivad järgmisena sattuda löögi alla ka teised Eesti Merelaevanduse Euroopa Liidu riikide vahel kulgevad regulaarliinid, nagu Felixstowe--Antverpen--
Muuga ja Felixstowe--Hull--Kiel, mis oleks laevafirmale hukutav.

Tema hinnangul moodustab Helsingi--Muuga--Århusi liini kaubaveost kolmandiku Venemaa-suunaline transiit, mis ei tohiks mõjutada ei Soome ega Taani majandust.

Venemaa majanduskriisi tõttu on Balti liinilaevaturg praegu madalseisus ning laevade liikumissagedust on vähendatud kõigil liinidel.

Eesti laevandusele võib sõda lõppeda ka sellega, et Eesti kuulutatakse mugavuslipu maaks. See tähendaks muu hulgas, et maksudena saaks Eesti riik laevafirmadelt ainult madruste pealt makstava sotsiaalmaksu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:01
Otsi:

Ava täpsem otsing