Kindlustusseaduse projekti küsitavused

Kindlustusinspektsioon loodab uue kindlustusseaduse vastuvõtmisele veel sel aastal. Vana seadus ei vasta tõesti enam aja nõuetele. Aga kas uus vastab?

Proovin analüüsida seaduse projekti kahte paragrahvi, mis puudutavad väga olulist kindlustusseltsi tegevuse sfääri -- reservide investeerimist.

Põhilised lubatud investeeringute suunad on börsil noteeritud obligatsioonid ja aktsiad (kusjuures aktsiad ei või olla soetatud pikaajaliseks hoidmiseks), investeerimisfondide aktsiad ja osakud, hüpoteeklaenud või laenud krediidiasutuse garantii tagatisel, kinnisvara, deposiidid krediidiasutustes.

Piirangud: lubatud on investeerida ainult Eestis või OECD A-tsooni riigis ning Eesti või IOSCO (rahvusvaheline väärtpaberikomisjonide organisatsioon) liikmesriigi börsil noteeritud väärtpaberitesse, ühe emitendi väärtpaberitesse mitte üle 5%, kinnisvarasse mitte üle 15%.

Kui seadus vastu võetakse, millised on Eesti kindlustusseltside investeeringud järgmisel aastal.

Deposiidid kahes Eesti pangas. Edasi väärtpaberid. Obligatsioonidest ainult Hüvitusfondi obligatsioonid (ainsad, mis on börsil noteeritud). Isegi Eesti riiklikke obligatsioone (emiteeriti 1992) osta ei tohi, kuigi nende risk on tunduvalt väiksem. Ei tohi osta mitmeid turul pakutavaid Eesti- ja välisettevõtete obligatsioone, mille tulusus vastab meie inflatsioonitasemele, kuid nad pole börsil noteeritud.

Isegi kui obligatsioonid on hüpoteegiga tagatud, ei või neid osta, kuna lubatud on ainult hüpoteeklaenud (aga meie kindlustusinspektsioon loeb seadust täht-tähelt).

Lubatud on investeerida Hansapanga ja Farmaatsia-

tehase aktsiasse ning Leks Kindlustuse ja Pennu aktsiatesse ning pole oluline, kui riskantsed või likviidsed need aktsiad on. Seadusandja soovib tõepoolest minna vastuollu kõikide teooriatega -- alati loetakse, et ainult pikaajalise aktsiatesse investeerimise korral väheneb hindade kõikumise risk märgatavalt. Kindlustusseltsid on sunnitud aktsiad aasta jooksul müüma, vastasel korral need «riknevad» ja ei sobi enam reservide paigutamiseks.

Kui investeerida välismaale, siis ainult OECD A-tsooni riikidesse ehk riikidesse, kus inflatsiooni ja intresside tase on tunduvalt madalam kui meil. See tähendab, et nende investeeringute tulusus ei kata meie inflatsiooni.

Seega soovitatakse meil investeerida arenenud riikidesse ja Eestisse. Aga Eestis -- ainult pankadesse või aktsiatesse.

Mulle tundub, et kui küsimusi ainult kahe paragrahvi kohta jätkub kahele leheküljele, on seda liiga palju.