Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Otepää - suusatõbiste kogunemiskoht

Kristina Traks 17. detsember 1998, 00:00

Suusa- ja lumelauafännid näivad tavalisele inimesele kergelt imelikena. Juba hulk aega enne talve hakkavad nad lund ootama. Ja kui sajab maha esimene lumi, ilmub nende silmadesse kummaline sära.

«Siin käib igasugust rahvast -- alates Tiit Vähist, lõpetades Otepää legendi, 70aastase Vana-Jossaga,» ütleb Väike-Munamäe suusakeskuse direktor Taimo Turi. Sel aastal on Munamägi eriti populaarseks saanud lätlaste hulgas.

Lätlased hakkasid mäel käima pärast seda, kui lõunanaabrite roosa ärileht kirjutas Otepääst kui Euroopa tasemel suusakeskusest. «Järgmisel päeval oli mägi lätlasi täis,» sõnab Turi. «Võib öelda küll, et elame tänu kunstlumele ja lätlastele.»

Paari tuhande elanikuga Otepää elab talvel suusapealinna elu. Aastavahetuseks ootab Otepää ning Pühajärve vald vähemalt 2000 külalist, kes tulevad mitmeks päevaks suusatama. Peale selle veel ühepäevakülalised. Suusahooaeg kestab Otepääl aprillini, parimal juhul saab suusatada veel mai alguseski.

Kui nädala sees valitseb suusamägedel vaikus, siis nädalavahetusel kihavad mäed inimestest. Suur rahvahulk venitab tõstukijärjekorrad kuni veerand tunni pikkuseks. Paljudel suusatajatel on selleks puhuks igavust peletamas lapikpudel n-ö mäejoogiga.

«Järjekord on pikk ja muidu hakkab külm,» ütleb üks läti ettevõtja ja rüüpab konjakit. Ta on esimest korda koos perega Kuutsemäel ja lubab siia kindlasti veel tulla. «Lätis pole sellist suusatamiskohta,» lausub mees.

Omaette klubi moodustavad mäel lumelaudurid, kelle arv suureneb aasta-aastalt.

«Eelmisel aastal proovisin esimest korda lauda, väga siniseks ennast ei kukkunud ja nüüd sõidangi ainult lauaga,» räägib üks lumelaudur tõstukijärjekorras. «Lumelauasõiduga võrreldes ei anna suusatamine mulle nüüd mingit fiilingut, lauda ma enam suuskade vastu ei vaheta.»

Taimo Turi sõnul on lumelaudurid mõneti problemaatiline rahvas. «Eelmisel aastal nad lihtsalt tulid mäele, piletit põhimõtteliselt ei ostnud,» kõneleb ta. «Sel aastal aga hakkab ka nende seas levima trend -- ostame pileti.»

Õhtupoole muutuvad suusatajad suuresti tänu külmarohule julgemaks, hüpped suuremaks ja jutt valjemaks. Nii mõnigi mäest laskuja kinnitab, et enne oma esimest allasõitu pidi ta pudelist veidi julgust ammutama.

«Muidugi ei saa me keelata inimestel külmarohu võtmist, kui aga keegi lauspurjus on, siis teda lihtsalt tõstukile ei lasta,» ütleb Turi ja lisab kiiresti, et probleeme pole purjus suusatajatega ette tulnud.

Pärast pikka suusapäeva muutub Kuutsemäelt Otepääle viiv kitsas ja kurviline tee paljude suusatajate jaoks kolgataks.

«Sõitsin Kuutsemäelt Otepääle, sõber sõitis järel, korraga kadusid tuled tagant ära -- oligi kraavi sõitnud,» jutustab üks suusataja. Mäelkäijad räägivad legende kurvist mõni kilomeeter enne Kuutsemäge, kus talve jooksul mitu korda elektripost maha sõidetakse. Praegugi on post ähvardavalt kaldus.

Mäesuusatamine pole odav lõbu. Ainuüksi korralik suusavarustus maksab umbes 10 000 krooni, odavama lumelauavarustuse saab kätte 5000 krooniga. Vaatamata sellele, et Eesti mägede nõlvad on lühemad kui näiteks Soomes, maksavad mäepiletid ligikaudu sama palju. «Odavama piletiga ei tule kuidagi välja, sest tehnika mäel on ju sama, mis ükskõik millises Euroopa suusakuurordis,» ütleb Kuutsemäe üks omanik Heiti Hääl. «Investeeringud peavad ju kuskilt tagasi tulema.»

Mäepilet Kuutsemäel maksab 150 krooni, Väikesel Munamäel nädalavahetusel 170 krooni. Soome suusakuurortides saab suusatada umbes 200 krooni eest päevas, Slovakkias Kõrg-Tatrates aga maksab mäepilet vähem kui Eesti küngastel -- 120 krooni.

Hääle sõnul on suusamäe pidamine omanikule kallis lõbu ja rikkaks Eesti oludes sellega ei saa. «Meie mäed on nii väiksed, rahvast mahub siia vähe ja raha tuleb sellepärast kah vähe,» räägib Hääl. «Suusatamine on igal pool kallis ja ega meiegi erandid pole.» Hääl on suusatanud 20 aastat ja igal talvel käib ta korra Eestist väljaspool suusatamas.

Mõlemal Otepää suuremal suusamäel, Väikesel Munamäel ja Kuutsemäel saab praegu suusatada tänu kunstlumele. Munamäe ühe nõlva tehislumega katmine maksis 300 000 krooni, Kuutsemäele tehti novembris lund 400 000 krooni eest. Mäed tulevad omadega välja, kui päevas käib suusatamas 100 inimest. Üldse on Eestis umbes 10 000 inimest, kellel on oma mäesuusavarustus.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing