Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõrberebane hammustab ka Eestit

18. detsember 1998, 00:00

Ööl vastu neljapäeva lahvatas pikalt käärinud pinge Pärsia lahe piirkonnas ja USA ning Suurbritannia alustasid Iraagi vastu rünnakuoperatsiooni «Kõrbe-
rebane» (Desert Fox).

Äripäev leiab, et kuigi esmapilgul võib tunduda, et sõdimisest kusagil kaugel ei tohiks Eestil sooja ega külma olla, on sõjalisel konfliktil Iraagis omad mõjud Eestile olemas.

Tõuseb nafta hind maailmaturul, seega kerkib ka autokütuse hind meie tanklates, mis autoomanikele eriti rõõmu ei valmista. Sõltub nüüd sellest, kui pikaks konflikt kujuneb. Kui sõda on lühiajaline, piirdub nafta hind vaid kerge emotsionaalse hüppega. Kui madin Pärsia lahe piirkonnas aga venib, võib eeldada, et nafta hind teeb läbi pikema ja stabiilsema tõusu. Esialgu võib siiski arvata, et säärast tõusu kui eelmise Lahesõja ajal oodata ei ole.

Nafta hinna tõus võib soodsalt mõjuda Venemaale, kes saaks naftaekspordist enam tulu ja nii paraneks Vene riigi majandusseis. Venemaale võib see olla üks abivahend kiiremini kriisist üle saamiseks.

Ühest küljest võiks kõrberebane Vene karu korisevat kõhtu veidi täita, ent Mi?a jaoks on esmane poliitiline pujäänitsemine. Seda on näidanud ka Jeltsini korraldused välis- ja kaitseministrile jätta ära oma välisvisiidid ning Primakovi lubadus kutsuda kokku ÜRO julgeolekunõukogu eriistung. Rääkimata nördimusest nõretavatest hinnangutest rünnakule.

Arvatavasti toimub mingi muutus Vene-USA suhetes ja tõenäoliselt mitte soojenemise suunas. See võib omakorda avaldada mõju Eestile, näiteks meie püüdlustele liituda NATOga.

Rünnakutel Iraagi vastu võib olla mõningane positiivne mõju USA aktsiaturgudele. Ehkki muidugi majanduse elavdamiseks sõda kasutada on üsna küsitav ja libe tee.

Niisugustel puhkudel on tavaliselt tõusnud ka dollari kurss. Nii oli see 1991. aastal, kui lennukite õhkutõusmisega koos võttis ka dollar suuna üles.

Dollari tugevnemine oleks jällegi palsam Eesti eksportööride hingele, eriti neile, kes dollari alusel kauplevad. Taas sõltub see konflikti pikkusest. Kui «Kõrberebasest» saab «Kõrbetorm», on mõju suurem.

Lõunamaalaste temperament on teadupärast keevaline, siit ka üks negatiivse pooluse poole kalduv nüanss: küllaltki tõenäoline on terroriaktide võimalus, eriti Iraaki rünnanud riikides. See peaks ettevaatlikuks tegema Eesti turismifirmad, kel on võimalus kaotada mõneks ajaks USA või Briti reisi plaaninud kliente.

Sõda on kaugel, ent oma mõju Eestile on sel olemas. Toimetus jääb lootma, et Eesti poliitikud ja valitsus ei satu eufooriasse nagu aasta alguses ning ei hakka NATO-vaimustuses Eestit jälle maailmakaardile kandma valmisolekuga paisata Eesti sõdalased solidaarsuse märgiks pingekoldesse.

Aeg näitab, kas paugud Pärsia lahe ääres on tõesti n-ö rahuprotsessi rakenduses või lahendavad Bill Clintoni isiklikke probleeme.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing