Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas peaks Iraagi ründamisele reageerima Eesti?
Neutraalseks jääda me ei saa. Peame Euroopa Liiduga läbirääkimisi ja seega oleme kaasatud Euroopa ühisesse välis- ja julgeolekupoliitika ringi. Aga see on üsna delikaatne asi, sest ELi liikmesriikidel endil ei ole veel ühtset nägemust.
Usun, et põhijoontes peame toetama seda, et massihävitusrelvade ja nende komponentide tootmine on äärmiselt negatiivne tegevus, on globaalset katastroofi ettevalmistav ja selles mõttes on ennetavad meetmed kindlasti vajalikud ja õigustatud. Alati jääb aga küsimus, kas kõiki muid vahendeid on kasutatud.
Eesti kui väikeriik ei pea ruttama käsi plaksutades USA ja Suurbritannia käitumist heaks kiitma. Eestlased teavad, kuidas sellesse suhtuda, kuid küsimus on, milliste sõnadega oma suhtumist väljendada.
Kui meist midagi ei sõltu, siis rünnaku tagantkiitmine võib tunduda asjata ärplemisena. Liiga kõvahäälne ühe või teise poole toetamine oleks liiast, vaevalt et terav laitmine või kiitmine meid aitaks. Tuleks hoida madalat profiili.
Tänapäeva maailmas pole aga võimalik olulistest sündmustest täiesti kõrvale jääda ja sellepärast mõjutab see konflikt ka meid. Ma arvan aga, et Venemaa ja USA vahel mingit erilist vastasseisu ei sünni, kuna Venemaal ei ole selleks praegu lihtsalt jõutagavara.
Kogu iseseisvuseaja on meil olnud kõige rohkem tuge USAst. USA-l on jätkunud aega ja tähelepanu ka Eesti jaoks ja kuna kõik koputavad USA uksele ja soovivad nende käest abi ja tuge, siis on see küllaltki tähelepanuväärne. Oleks ebaeetiline asuda USA suhtes vaenulikule või eitavale seisukohale. Eestil on möödapääsmatu USAd nende aktsioonis toetada.
Kui meie toetust vajatakse, siis tuleb toetada, aga ega me nüüd ei pea kõikide maailmasündmuste puhul väga aktiivset positsiooni ka võtma. Ja see toimub meist suhteliselt kaugel.
Tänapäeval on keemilise ja bioloogilise massirelva rakendamine võimalik ükskõik millises maailma paigas. Relva toime sõltub sellistest teguritest, nagu tuule suund, hoovuste liikumine, lindude ränne, põgenike vool. See, et Iraak on meist kaugel, ei oma antud juhul erilist tähendust. Tegemist on suure ohuga kogu inimkonnale ja see probleem tuleb lahendada. Avaldame tänu neile, kes soovivad või on suutelised seda probleemi lahendama. Kui selleks tuleb rakendada jõudu, siis on see muidugi kurb, aga võib-olla paratamatu.
Väga pikka aega on proovitud asju lahendada diplomaatiliste läbirääkimiste teel, rahvusvaheliste rahumeelsete mehhanismidega, kuid Iraak on seda pidevalt seganud ja torpedeerinud. Varem või hiljem pidi see moment saabuma, millal nende otsuste täitmiseks rakendatakse jõudu. Jõu rakendamine on ka Eesti huvides. Riigikaitsekomisjoni otsus on selge -- toetada USA ja Briti tegevust.