Läti laevad rahvuslipu alla tagasi

Sirje Niitra 18. detsember 1998, 00:00

Pärast seda, kui Läti lipu alla oli sõitma jäänud veel vaid mõni üksik laev ja suur osa meremehi teiste riikide teenistusse asunud, leidsid sealsed laevaomanikud, et on viimane aeg midagi ette võtta. Pole saladus, et lääneriikides on oma laevastiku konkurentsivõime parandamiseks kasutusel mitmesugused kaudsed teotused ja meremehed saavad kõrgemat palka kui Eestis, Lätis või Leedus.

Läti uue merenduskontseptsiooni järgi hakkab laevaomanik maksma meremehe pealt vaid 4 protsenti sotsiaalmaksu, mille eest töötaja saab minimaalsed sotsiaalsed garantiid. Riik maksab talle minimaalset haigustoetust ja pensioni. Lisa saamiseks tuleb ise vastavatesse fondidesse raha koguda.

Praegu maksab Läti laevaomanik meremeeste palgafondi pealt 42 protsenti riigile ja madrusel jääb tuhandest dollarist kätte vaid 650 dollarit kuus. Norra lipu all sõitval laeval saab aga pootsman 150 dollarit kuus rohkem kui kapten Läti laeval, tõi Läti laevaomanike liidu president Antons Ikaunieks näite.

Läti laevaomanikud hakkavad uue korra kohaselt maksma riigile laevade raskuse pealt. Ikaunieksi sõnul on see riigile kasulik, sest laevad maksustatakse vaatamata sellele, kas nad teevad tööd või seisavad kai ääres ühe maksuga: üks dollar registritonni eest aastas.

See motiveerib Ikaunieksi hinnangul laevaomanikku paremini tööle ja kaob kiusatus tulemusi moonutada. Vähenev maksukoormus võimaldab reederitel investeerida uute laevade ostu ja anda senisest enam tööd kohalikele elanikele nii merel kui maal.

Ikaunieksi sõnul ei sündinud Läti merenduspoliitika uus kontseptsioon kuigi kergelt, sest algul ei tahtnud võimumehed muutustest kuulda. Lõpuks õnnestus meremeeste esindajail enda poole võita transpordi-
minister Vilis Kri?topans, kellest nüüd on saanud peaminister.

Eesti laevaomanike liidu president Rein Merisalu ütles, et ka Eestis on poliitilised kokkulepped merendus-
poliitika väljatöötamiseks olemas. Siingi on kavas vabastada laevaomanikud tulumaksu tasumise kohustusest ja kehtestada selle asemel kõigile laevadele ühesuguse tonnaa?imaks, olenemata kasumist või kahjumist.

«Laevandus on niivõrd keeruline ala, et riigil on kasulikum mingi kindel summa kätte saada,» märkis Merisalu.

Sageli kaks kolmandikku aastast merel olevad meremehed kasutavad kodumaal pakutavaid sotsiaalhüvesid väga vähe. Laevaomanikud on kurtnud sedagi, et välismaa sadamates peavad nad meremeeste ravikulud täies ulatuses kinni maksma.

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing