Venelased sulatavad jääd

Andres Reimer 18. detsember 1998, 00:00

Majandusraskustes Venemaa muudab suhtumist Eestisse, pakkudes ettevõtjatele ja riigiasutustele otsekontakte oblastitega. Eesti ametiisikud seevastu manitsevad ettevõtjaid ettevaatlikkusele.

Varem igat oma sammu välisministeeriumiga kooskõlastama pidanud Venemaa omavalitsused on asunud Eestiga hoogsalt suhteid looma. Sellel nädalal kirjutas Valga maavanem alla esimese piirkondliku koostöölepingu Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooniga, Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov kohtus eelmisel kuul Jõhvis majandusminister Jaak Leimanniga ning Moskva oblasti kõrged ametnikud kompasid enne asepeaminister Valentina Matvijenko visiiti kaubavahetuse võimalusi Eestiga.

Veel aasta tagasi tegi suurettevõtjate assotsiatsioon asjatuid pingutusi, et korraldada majandusminister Jaak Leimanni visiiti Vene regioonidesse. Nüüd, kui venelased oma regioonide uksed lahti lükkasid, vilgutavad Eesti ametiisikud ohutuledega.

Peaminister Mart Siimann ütles pärast kohtumist Matvijenkoga, et kuni pole sõlmitud Eesti-Vene majanduslepingute pakett, ei saa ta ettevõtjatele garantiisid Venemaaga äri ajamiseks pakkuda.

Valga maakonnaga koostöölepingu alla kirjutanud Staraja Russa rajooni juht Jevgeni Rjabov kinnitab, et vaatamata kriisile ajab tema kodukoht ausat äri.

Staraja Russa on tõsistes raskustes. Rajooni suured kaitsetööstusettevõtted pole kätte saanud tasu riigi tellimusel valmistatud toodangu eest. Raha teenimiseks on rajoon valmis müüma Eesti puidutööstustele metsamaterjali ümarpalgina ja välisinvestoritele maad ettevõtete asutamiseks.

Staraja Russa tööjõudu iseloomustab madal palk, mis kõigub 500--900 rubla (295--531 krooni) vahel kuus. Madal palk ja kõrge kvalifikatsioon on Staraja Russasse meelitanud Ameerika kapitalil töötava värvitehase ja ASi Lacto Eestist.

Rjabov kinnitab, et välisinvestor saab ennast tunda kindlalt, sest kohalik miilits töötab heal tasemel ning loomuliku sotsiaalse kontrolli mehhanism (rajoonis tunnevad kõik kõiki) ei võimalda kuritegelikel grupeeringutel kanda kinnitada.

Eesti ettevõtjate peamiseks hädaks Venemaaga kaubeldes või sina investeerides on mõõtkava erinevus. Väikseim Moskva oblasti ettevõte võib Eesti mõõtmetes olla hiiglaslik. Pärast Eesti ettevõtjate sügisest investeerimisvõimalusi kompavat visiiti Leningradi oblastisse kirjutas üks kohalik ajaleht artikli pealkirjaga «Oodati investoreid, aga tulid eestlased».

Venelaste lubaduste suhtes on skeptiline Eesti Moskva saatkonna nõunik Urve Nõu. Tema arvates ei saa mõne Venemaa linna või regiooni garantiikirja tehingutele piisavaks tagatiseks pidada, sest maksudest jääb isegi Moskval suur osa saamata. Mingil juhul ei tohiks uskuda regioonide juhtide teateid, et olgu mujal kriis, aga see linn või rajoon õilmitseb.

Kriisi ajal antud lubadused ja sõlmitud kokkulepped ei pruugi vett pidada mitte partneri ebaaususe, vaid olude kiire muutumise tõttu.

Järgneva poole aasta jooksul pole Eesti ettevõtjatel suure riski tõttu soovitatav Venemaale investeerida. Seniste äripartneritega suheldes soovitab Nõu võtta heasoovliku tuttava positsioon. Ärisuhete jätkamisel tuleb võtta partneri tegevus ning teenindava panga olukord igapäevase vaatluse alla.

Suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas vaidleb Nõule vastu. «Väidan, et Urve Nõu nõuanded on asjatud, sest ettevõtjad leiavad endale ise sobivad äriskeemid,» lausub Luukas.

Luukas väidab, et Eesti ettevõtjate huvi Venemaaga kaubelda pole kuhugi kadunud. Regioonide pakkumised ning võimalikud soodustused kohalike maksude tasumisel mõjuvad piisavalt atraktiivselt.

Ühispanga Venemaa projekti juht Dmitri Volov ütleb, et ettevõtetel ei tasu praegu Eesti pankadest ida-
suunalisteks investeeringuteks tuge otsida.

Hoolimata kaosest Venemaal taotleb Ühispank litsentsi oma esinduse avamiseks Sankt Peterburgis. Suurenenud huvi välisinvesteeringute vastu ei ole aga kiirustanud Venemaa keskpanka Ühispanga taotlusele vastama.

Venemaa ise pole suutnud taastada toimivat pangandussüsteemi ning Venemaale eksportija võib kanda suuri kaotusi, sest ülekanded ei pruugi õigel ajal kohale jõuda.

Vaid 16 protsenti pangatehingutest tehakse praegu nn elava rahaga. Ülejäänud 84 protsendis tehingutes kasutavad osapooled teisi, rubladesse ümber arvestatud finantsatribuute, nagu näiteks väärtpabereid.

Välisinvestoreid teeb ettevaatlikuks karm piirang valuuta väljaveole Venemaalt, mis seab ohtu teenitud raha kasutamise väljaspool Venemaad.

«Kui hästi töötada, siis võib Venemaa majanduse kümne aastaga tõsta 1990. aasta tasemele,» ennustas tänavu oktoobris Venemaa ühe võimsama ettevõtte Gazpromi president Rem Vjahhirev.

Kuu aega varem olid eestlased tunduvalt optimistli-
kumad ning prognoosisid kaubandus-tööstuskoja Vene kriisi seminaril raskuste jätkumist viie kuni seitsme aasta jooksul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing