Idaturust vale loobuda

21. detsember 1998, 00:00

Foorumil «Eesti 2000» jäi Eesti-Vene majandussuhetele antud hinnangutest kõlama kaks vastandlikku arvamust. Enamik poliitikuid ja riigiametnikke rõhutasid vajadust jätta idaturg teisejärguliseks ja soovitasid ettevõtjatel pöörata pilk Euroopa Liidu ja Kesk-Euroopa riikidele. Ettevõtjad olid vastupidisel arvamusel.

Äripäev arvab samuti, et idaturult lahkumine oleks viga. Oleme veendunud, et kui viie aasta pärast reastatakse Eesti edukaid ettevõtjaid, siis kuulub äriliidrite hulka rida selliseid, kes praegu oma tegevust idas aktiviseerivad.

Majanduskriis on hea aeg turule sisenemiseks või oma positsioonide tugevdamiseks. Idaturul tegutsemiseks on Eesti ettevõtjatel lääne konkurentide ees rida eeliseid. Meie kaubamärke teatakse, tunneme keelt ja kultuuri, meil on vajalikud sidemed. Õigus tundub olevat teede- ja sideminister Raivo Varel, kes Vene makromajanduslikku olukorda hinnates prognoosis, et kriisist ülesaamiseks on Vene valitsus sunnitud soodustama investeeringuid ja kohapeal tootmise käivitamist, kuid piirama importi ning kapitali väljavedu.

Seega, kui Eesti ettevõtja soovib idaturul edasi tegutseda, siis peab ta sinna ise kohale minema ehk rajama oma tootmise või müügivõrgu. Veel nägi Vare Eesti ettevõtjate võimalust teenuste ekspordis. Tootmise rajamisel Venemaale võib olla mitmeid plusse: odav tööjõud ja energia, väiksemad kulud logistikale, võimalikud maksuvabastused ja soodustused maa erastamisel. Aga Venemaale rahapaigutamist võib võrrelda ka kalamõrraga -- sisse on kerge saada, kuid välja peaaegu võimatu.

Muidugi ei saavuta edu kõik Vene turule panuse tegijad, sest idaturuga kaasneb ikkagi väga suur risk -- pangad, poliitikud ja riigiteenistujad ei ole usaldusväärsed, raha ei liigu, poliitiline ebastabiilsus, piirangud kapitali väljaviimisele, korruptsiooni ja kuritegevuse kõrge tase, madal ostujõud. Lääne eksperdid on võrrelnud praegu Venemaal äritegemist kasiinos mängimisega -- ahvatleb ja tõmbab paljusid ligi, aga lõpuks on kaotused suuremad kui võidud.

Ei saa üheselt öelda, et Venemaal äriajamine on kasulik või kahjulik. Iga ettevõtja oskab ise kõige paremini oma riske ja võimalusi hinnata. Toimetuse arvates on aga negatiivne see, et meie enda poliitikud ja riigiteenistujad võivad hakata Venemaale investeerimisele ja sealsel turul tegutsemisele vastu töötama. Näiteks soovitakse majanduse orientatsiooni Venemaale riiklikult piirata.

Üllatav küll, aga just sellise ettepaneku tegi Reformierakonna esimees Siim Kallas oma Postimehes ilmunud kommentaaris «Idakaubandusele rangemad normid» (02.12.98.). «Kui vaja, peab riik liigselt riskeerijate jaoks kehtestama täiendava normi reservide osas, et juhul, kui raha Venemaalt jääbki tulemata, võib firma nende reservide arvel oma tegevust jätkata ja uusi strateegilisi otsuseid langetada,» kirjutas Kallas.

Samas kommentaaris väidab ta, et ettevõtjad, kes rajavad oma tulevikulootused kasumile, mis tuleb Venemaaga seotud tegevusest, valivad põhimõtteliselt vale strateegia. Äripäeva arvates ei ole see nii ja erinevalt Kallasest soovitame ettevõtjatel üritada Vene turul edasi tegutseda.

Idasuunalist arengut puudutanud debati foorumil «Eesti 2000» võttis tabavalt kokku Eesti suursaadik Ukrainas ja Moldovas Tiit Matsulevit?: «Mida rohkem oleme integreerunud Euroopasse, seda suurem mänguruum on meil idas.» Seega juba oma geograafilisest asendist lähtuvalt ei saa Eesti idaturgu ignoreerida ja sellepärast on ka vale lääne- ning idaturgu teineteisele vastandada.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing