Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskmine eksporditoetus
28 000 kr
Eesti ekspordiagentuur on tänavu rahuldanud 98 eksporditoetuse taotlust 137st. Kuna osa ettevõtteid on aasta jooksul saanud korduvalt toetust, siis on toetust saanud ettevõtete arv umbes 90.
1998. aastal oli ekspordiagentuuri käsutada riigieelarvest saadud 4,27 mln krooni, millest 2,75 mln on 11 kuu seisuga juba läinud ettevõtete toetuseks, ülejäänud rahal on kohustus peal.
Järgmise aasta riigieelarvest taotleb ekspordiagentuur projektijuhi Emeri Lepa sõnul ligi kaks korda suuremat summat. Riigieelarve eelnõu järgmine lugemine toimub 1999. aasta 13. jaanuaril.
Peale riigieelarve rahastas ekspordiagentuuri ka Phare 4 mln krooniga, mis kulus põhiliselt analüüside, väliskonsultatsioonide ja info ostuks.
1999. aastaks on Phare ekspordiarendusprogrammi raames eraldatud agentuurile peaaegu neli korda suurem summa, 13,8 miljonit krooni. Järgmise aastaga Phare projekt lõpeb, mis tähendab, et 2000. aastal enam ekspordi arendamiseks raha ei eraldata.
7% ettevõtetele läinud toetustest oli näitustel osalemiseks ning reklaammaterjalide ja muu esitlusmaterjali tarbeks.
Keskmine toetus ühe ettevõtte kohta oli 28 000 krooni ning suurim 150 000 krooni.
Ekspordiagentuuri ekpordidirektori Lea Kroonmanni sõnul antakse mujal maailmas oma ettevõtetele eksporditoetust 10--30 protsendi ulatuses projekti eelarvest. Eestis aga võib praegu saada kuni 50 protsenti eelarvest.
Täismahus ei anta toetust põhimõtteliselt: parema tulemuse saavutamiseks peab ettevõte ka omalt poolt panuse tegema.
Taotluse esitamise juhendi saab ekspordiagentuurist, selle peab esitama kuu aega enne kulutuste tegemist.
Projektijuht Emeri Lepp ütleb, et reklaammaterjalide valmistamise ning näitustel osalemise toetust vajavad eelkõige väike- ja keskmised ettevõtted. Suuremad firmad soovivad peale selle veel ajalehtedes reklaamimise, turu-uuringute ning koolituse toetust.
Ekspordiagentuuri kolm põhilist töösuunda on: ettevõtjate informeerimine ja nõustamine välisturul, Eesti ekspordiharude kaardistamine ning eksportööride varustamine info ja analüüsiga.
Agentuuris on alustatud tööd ekportööridele vajalike andmebaaside loomisega, luuakse välisturgude ning Eesti eksportööride andmebaas.