Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskmine eksporditoetus

    28 000 kr

    Eesti ekspordiagentuur on tänavu rahuldanud 98 eksporditoetuse taotlust 137st. Kuna osa ettevõtteid on aasta jooksul saanud korduvalt toetust, siis on toetust saanud ettevõtete arv umbes 90.
    1998. aastal oli ekspordiagentuuri käsutada riigieelarvest saadud 4,27 mln krooni, millest 2,75 mln on 11 kuu seisuga juba läinud ettevõtete toetuseks, ülejäänud rahal on kohustus peal.
    Järgmise aasta riigieelarvest taotleb ekspordiagentuur projektijuhi Emeri Lepa sõnul ligi kaks korda suuremat summat. Riigieelarve eelnõu järgmine lugemine toimub 1999. aasta 13. jaanuaril.
    Peale riigieelarve rahastas ekspordiagentuuri ka Phare 4 mln krooniga, mis kulus põhiliselt analüüside, väliskonsultatsioonide ja info ostuks.
    1999. aastaks on Phare ekspordiarendusprogrammi raames eraldatud agentuurile peaaegu neli korda suurem summa, 13,8 miljonit krooni. Järgmise aastaga Phare projekt lõpeb, mis tähendab, et 2000. aastal enam ekspordi arendamiseks raha ei eraldata.
    7% ettevõtetele läinud toetustest oli näitustel osalemiseks ning reklaammaterjalide ja muu esitlusmaterjali tarbeks.
    Keskmine toetus ühe ettevõtte kohta oli 28 000 krooni ning suurim 150 000 krooni.
    Ekspordiagentuuri ekpordidirektori Lea Kroonmanni sõnul antakse mujal maailmas oma ettevõtetele eksporditoetust 10--30 protsendi ulatuses projekti eelarvest. Eestis aga võib praegu saada kuni 50 protsenti eelarvest.
    Täismahus ei anta toetust põhimõtteliselt: parema tulemuse saavutamiseks peab ettevõte ka omalt poolt panuse tegema.
    Taotluse esitamise juhendi saab ekspordiagentuurist, selle peab esitama kuu aega enne kulutuste tegemist.
    Projektijuht Emeri Lepp ütleb, et reklaammaterjalide valmistamise ning näitustel osalemise toetust vajavad eelkõige väike- ja keskmised ettevõtted. Suuremad firmad soovivad peale selle veel ajalehtedes reklaamimise, turu-uuringute ning koolituse toetust.
    Ekspordiagentuuri kolm põhilist töösuunda on: ettevõtjate informeerimine ja nõustamine välisturul, Eesti ekspordiharude kaardistamine ning eksportööride varustamine info ja analüüsiga.
    Agentuuris on alustatud tööd ekportööridele vajalike andmebaaside loomisega, luuakse välisturgude ning Eesti eksportööride andmebaas.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.