Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raha väljavool Eestist suurenes

Kaja Koovit 22. detsember 1998, 00:00

Eestisse tuli kolmandas kvartalis kapitali keskpanga eile avaldatud andmete järgi 890 miljonit krooni rohkem, kui välja läks, kuid see polnud piisav jooksevkonto ligi 1,5 miljardi kroonise puudujäägi tasakaalustamiseks. «Küsimus on turgude reaktsioonis. Kui välisturud Eesti krooni enam ei usalda, läheb raha siit välja,» lausus TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju.

Eesti maksebilanss tervikuna oli kolmandas kvartalis negatiivne, mistõttu kulla- ja välisvaluuta reservid kahanesid ligi 1,3 miljardi krooni võrra. Umbes pool Eestist välja läinud 2,4 miljardist kroonist olid portfelliinvesteeringud, mis olid peamiselt seotud raha väljavõtmisega Hansapanga aktsiatest. Üle miljardi krooni voolas välja ka muu investeeringukapitalina, millest olulisema osa moodustas pankade välislaenude tasumine, samuti pankadega seotud liisingu-, kindlustus- ja varahaldusfirmade laenunõuete suurenemine. Ka valitsussektor ja keskpank suunasid raha riiklike laenude tagasimaksete ja stabiliseerimise reservi tehtud maksetega välismaale rohkem kui sealt laekus.

Eesti Panga keskpangapoliitika majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit ütles, et raha väljavool on loomulik. «Kui kogu elu on laenudele rajatud, siis nüüd tuli neid laene tagasi maksta,» märki ta. Positiivne on see, et laenukoormus sellega väheneb, lisas Saarniit.

Eestisse tulnud ligi 3 miljardist kroonist otse-
investeeringutest suur osa oli seotud muutustega Hansapanga omanikestruktuuris. Varasemate mitteresidentidest finantsinvestorite arvel suurenes oluliselt Rootsi otseinvesteeringute osa. 3 miljardi krooni ulatuses otseinvesteeringuid kvartalis on ka alates 1992. aastast seni suurim näitaja.

Purju lausus, et otseinvesteeringute rekordiline tase on seotud konkreetse projektiga ehk Rootsi pankade võidujooksuga Hansapangale. Üldmulje on küll positiivne, kuid tuleviku prognoosimisel tuleb arvestada võimalusega, et selliseid atraktiivseid projekte enam ei ole, märkis Purju.

Lisaks otseinvesteeringutele Eestisse vähenesid ka Eesti ettevõtete otseinvesteeringud välismaale ligi 200 miljoni krooni võrra, peamiselt oli tegu Eesti pankade Lätis ja Leedus asuvate tütarfirmade poolt emafirmadele tagasi makstud laenudega.

Maksebilanss oli 1,1 miljardi krooniga miinuses ka selle aasta esimeses kvartalis. Enne seda oli 14,6 miljoni kroonine negatiivne saldo 1996 aasta kolmandas kvartalis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing