Taani valitsus usalduskriisis

Kahe viimase arvamusküsitluse kohaselt on sotsiaaldemokraatide toetamine langenud alla 20%. See raskendab peaminister Poul Nyrup Rasmussenil koostööd koalitsioonipartneri, radikaalse pahem-

erakonnaga. Valitsuse populaarsuse languses on süüdi eeskätt Rasmussen ise, kes on asunud muutma pensionisüsteemi, millega ta rikub eelmisel aastal antud valimislubadust. Ehkki tuleva aasta eelarves kahaneb pensioniiga 67 aastalt 65-le, kahandab valitsus tunduvalt summasid, mida makstakse nn eelpensionina neile, kes seni on soovinud 60aastaselt töötamise lõpetada. See ongi põhjustanud rahva pahameele.

Kui Rasmussen 1993. a esimest korda peaministriks sai, pidas rahvas teda üleolevaks ja elitaarseks, mistõttu ta eriti populaarne ei olnud. Eelmisel aastal napilt konservatiive võites pälvis Rasmussen lõpuks rahva toetuse, kuid nüüdne pensionisüsteemi kallale minek on jälle murendanud usaldust tema vastu.

Radikaalse pahemerakonna ridades kasvab surve, et partei peaks valitsusest lahkuma, kuid erakonna esimees majandusminister Marianne Jelved ei ole sellega seni nõustunud.

Taani majandusnõukogu, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid tööstusest, ametiühingutest, keskpangast ja valitsusest, on alandanud riigi majandusprognoosi ja pakub sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuks 1999. ja 2000. aastal üks protsent. Nõukogu juhib tähelepanu sellele, et valitsus on majanduskasvu aastatel (1993--1998) ajanud liiga lõtva finantspoliitikat. Nüüd, kui majanduskasv aeglustub, on raske finantsseisu parandada, ilma et sellega ei kaasneks tööpuuduse kasvu. Taani maksebilansi puudujäägiks ennustatakse tuleval aastal 16 miljardit Taani krooni ja valitsusel ei ole mingeid võimalusi seda vähendada.

Ka riigi keskpank arvustab valitsuse finantspoliitikat, rõhutades, et negatiivne maksebilanss tekitab rahaturgudel umbusku Taani majanduse suhtes. See aga raskendab keskpangal toime tulla oma ülesandega -- hoida Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM) Taani krooni kurss euro suhtes muutumatu.

Taani pankade ökonomistid juhivad tähelepanu kahele tegurile, mis määravad riigi majanduse arengu järgmisel aastal. Esiteks peetakse oluliseks seda, kuidas areneb konjunktuur Taani põhilistel eksporditurgudel. Ja teiseks seda, kuidas areneb kodumaine tarbimine ehk kuidas suudetakse ohjeldada palku. Uuringud näitavad, et palgad tõusevad aasta arvestuses 5%, mis on ca 2% rohkem kui ELi tuumikriikides.

Majanduse hindamisel on pessimistlik ka Taani tööstusliit, mis prognoosib SKT kasvuks 1999. ja 2000. a ainult 0,7%, mis on halvim tulemus 1980. a lõpust peale. See tähendab, et Taani kaotab turuosi, maksebilanss püsib pikka aega negatiivne ja tööpuudus hakkab jälle suurenema.

Autor: DI