Uus aasta vähendab turvafirmade arvu

22. detsember 1998, 00:00

Turvafirmade juhid ennustavad, et Eesti turvateenuste turg koondub aastal 1999 veelgi rohkem suurfirmade kätte.

Seda, et neile on tehtud ettepanek firma ära müüa, kinnitasid mitmete Eesti väiksemate turvafirmade esindajad, teiste hulgas Scorpion Julgestusteenistuse juhatuse liige Ivar Lahi ja Viking Valve tegevdirektor Sergei Morozov.

Põhjus, miks väikeste firmade ostmise vastu huvi tuntakse, on väikeettevõtete juhtide sõnul suuremate soov lihtsamini teenuste hinna tõstmises kokku leppida.

Läbirääkimiste toimumist siiski ei kinnitatud, küll oli enamik küsitletuist valmis soodsa pakkumise korral müümist kaaluma.

Seda, et nende firma poleks väiksemate omandamise vastu, tunnistasid nii ESS Grupi juhatuse liige Hando Sutter kui Akropoli turundusdirektor Karl Schneider.

Ilmselt ei rahuldu praeguse turuosaga ka Securitas Eesti, kellel mitme tundmatuks jääda sooviva turvateenuste turu tundja väitel probleeme eelmise ostugagi. Nimelt olevat ESC majandusseis pakkunud halvemaid üllatusi, kui esialgu arvati.

Väiksemaid firmasid, mida omandada võiks, on Eesti turvateenuste turul küllaltki palju, üle 40ne, aga neid lihtsalt ei tunta. Enamasti on põhjus selles, et nende turuosa on üliväike ja nad ei kuulu turvaettevõtteid ühendavasse Eesti turvaettevõtete liitu. Liiduvälist valveteenuste turuosa hinnatakse 10--20 protsendile.

Arvan, et turvaturg on tänaseks korrastunud. Eristunud on kaks tugevat tegijat, sajaprotsendilise välisosalusega Securitas Eesti ja 65protsendilise välisosalusega ESS.

Suurte oluline turuosa ei tähenda turvateenuste hinna tõusu. Need ei kalline isegi inflatsiooni võrra. Tõsi, hinnakujunduses on suurtel eelis, 15 000 kliendiga ESS saab tehnikat osta kindlasti soodsamalt kui 1000 kliendiga firma.

Me ei välista mõne väiksema firma ostmist, teisalt oleme huvitatud konkurentsist.

Leian, et väikestel firmadel on turvateenuste turul oma koht ja eelised.

Loomulikult on neil raskem pakkuda absoluutselt kõiki teenuste liike, aga see-eest ollakse paindlikumad ja igale üksikule kliendile lähemal.

See, et väiksemad ka veidi tagasihoidlikumat hinda peavad küsima, on ühelt poolt väiksemate halduskulude tulemus, teisalt paratamatus, ellujäämise küsimus.

Suurtele on aga väiksemate madalam hind takistuseks hindade tõstmise lepete tegemisel.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing