Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maapanga revideerimine seisab

Kristi Malmberg 23. detsember 1998, 00:00

Keskkriminaalpolitsei uurimisosakonna ülem Kersti Jundas on ajakirjanike peale tõsiselt pahane. «Eesti Ekspress avaldas lausa valeandmeid hiigelsuurte palkade ja igasuguste muude asjade kohta ning inimesed on nüüd solvunud,» räägib Jundas. «Meil on sellest väga ebameeldivaid probleeme tekkinud.»

Panga revideerimine on seetõttu seiskunud ja vähemalt kuu lükkub edasi ka revideerimisakti valmimine, mis esialgse kava kohaselt pidanuks kokku saama märtsiks. «Lausa riiulile me seda asja nüüd ei pane, aga kogu uurimine hakkab venima,» nendib Jundas.

Uurimise senise käigu kohta ei saa ega taha Jundas veel midagi öelda. «Väga noor uurimine alles,» selgitab ta.

Keskkriminaalpolitseis mitme avalduse põhjal üheks liidetud kriminaalasi käsitleb mitmeid kahtlasi või pangale kahju toonud tehinguid, millest mitme osapoolteks on Maapank ja Hüvitusfond.

«Tegemist on sõpruskonnaga Pindi grupist,» märgib Maapanga pankrotti uuriva riigikogu komisjoni esimees Mihkel Pärnoja segaste tehingute osapoolte kohta.

Maapanga ja Hüvitusfondi juhtkonda kuulunud noorte meeste omavahelised suhted äratavad paljude kriminaalasjaga seotud inimeste tähelepanu, kuid kokkumängus ja raha väljakantimises süüdistada ei söanda neid keegi.

«Need mehed on fondist nüüd läinud, peagi läheb ka Kalev Raidjõe, ja vaevalt üldse suudetakse välja selgitada, mis tegelikult toimus,» nendib üks Hüvitusfondile lähedalseisev isik.

Raidjõe oli mullu Maapanga juhatuse esimehena töötades ka Hüvitusfondi juhatuse liige. Tänavu sügisel fondi juhatuse esimehe kohalt vallandatud Arle Mölder oli Maapanga nõukogu liige ning ka panga juhatuse liige. Maapanga juhatuse liige Ain Kelus, panga finantsdirektor Ahti Aho ning endine Hüvitusfondi finantsdivisjoni juht ja juhatuse liige Andres Männart on koos töötanud Pindi grupis.

Nii Männart kui Kelus on eitanud igasugust ebaseaduslikku sahkerdamist tehingute sooritamisel.

Keskkriminaalpolitsei on Hüvitusfondi käest aru pärinud ja dokumente nõudnud kõigi väärtpaberitega seotud tehingute ja eriti tuletistehingute kohta. Fondi avalike suhete juhi Andres Laisa sõnul on vastuseks järelepärimistele saadetud kõik repolepingud ja lisaks 71 dokumenti.

«Praegusest juhtkonnast pole keegi ülekuulamisel käinud,» kinnitab Laisk.

Maapanga sisekontrolli dokumentide järgi pantis pank kaks aastat tagasi oma majaosa 15 miljoni krooni eest Hüvitusfondile. Pandilepingu allkirjastasid Hüvitusfondi juht Arle Mölder ja Maapanga juhatuse liige Ain Kelus. Maapank paigutas saadud raha koos sama suure summaga Leedu Snorase panka.

Snorase pank laenas ligi 30 mln krooni viiele offshore-firmale, laenulepingule kirjutas alla Maapanga nõukogu liige Toomas Hage. Offshore-firmade laenusid käendas Maapank, lepingud allkirjastas panga poolt Ain Kelus, kuigi tal puudusid selleks volitused.

Kuna laenu väljastanud Snorase pank laenatud raha tagasi ei saanud, hakkas Leedu pank Maapanga arvelduskontolt intresse võtma ning selle aasta alguses arestis Maapanga konto.

1997. aasta kevadel sai Maapanga uueks juhatuse esimeheks Malle Eenmaa asemel Kalev Raidjõe. Tema juhiks olemise ajal 1997. aasta augustis müüs Maapank Hüvitusfondile Hoiupanga ja Hansapanga aktsiaid turuhinnast tunduvalt odavamalt.

1997. aasta septembris tegid Maapank, Hüvitusfond ning offshore-firmad omavahel 46 mln krooni suuruse aktsiaportfelliga mitu tehingut, 17,3 mln krooni jäi offshore-firmadesse pidama.

1997. aasta lõpus kandis Maapank Hüvitusfondile 100 miljoni krooni eest väärtpabereid, saades vastu 24 miljoni kroonise laenu. Pooled väärtpaberid olid juba panditud Hansapangale.

Hansapanga riskide juhtimise osakonna juristi Joel Aasmäe sõnul on uurijad teinud tehingu dokumentat-
siooni kohta järelepärimise. «Kahju võlakirjad pangale ei too, sest on kindla väärtusega,» ütleb Aasmäe.

Politsei kõrval juhtunut uuriv parlamendi komisjon peab selgitama, kas Maapanga juhtkond ja omanikud tegid ainult juhtimisvigu või oli tegemist teadlike operatsiooni-
dega. Pärnoja nendib, et ei usu eriti parlamendi komisjoni töö tulemuslikkusesse ja tõenäoliselt kestab uurimine kavandatust kauem. «Selget infot on vähe, tegemist on äärmiselt segase asjaga,» lausub Pärnoja.

Tema kinnitusel pole asja uurimiseks vajalike materjalide kättesaamisega rohkem probleeme olnud, kui et alguses tuli võidelda mõistega «pangasaladus». Nüüd annavad kõik komisjoni liikmed dokumentide hankimisel allkirja, et vastutavad info konfidentsiaalsuse eest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:03
Otsi:

Ava täpsem otsing