T?ekiprinter

Peeter Marvet 23. detsember 1998, 00:00

Nagu võib otsustada pakkumiste hulga järgi, on t?ekiprinterist saanud OEM-kaup, st see jõuab kasutajani peamiselt mõne täisfunktsionaalse (kassa)seadme tootja kaudu. Õige kah, aitab isetegemisest.

Nii teeb keskmine kassaprinter ja krediitkaardi POS- (ingl. k point of sale -- müügipunkt) terminaal. Siis käib veel piiks-piiks-piiks ja tirilill, kui kassasahtel lahti tehakse. Hulgilaos ja ehitusmaterjalide kaupluses pole hull, aga mõnes õdusas restoranis käib küll närvidele, kui POS ei ole vaikse termoprinteriga (sellised on täiesti olemas).

Kas oled tähele pannud, kui lohakalt võetakse sinult kaupluses vastu makse- või krediitkaarti? Reeglina annab müüja kaardi tagasi allkirjaga pealpool ja enne, kui on kontrollinud sinu kviitungile antava allkirja sobivust. Pole siis suur ime, kui pihta pandud kaardiga lähimas poes kolm ringi tehakse ja iga kord korvitäis viskit ostetakse (konkreetsel meeldetulnud juhul ei seganud müüjat ka see, et kaardi tegelik omanik on poe igapäevane kaardiklient).

Õige aeg oleks jõulu ostuhulluse järel teha müüjatele pisike ajuloputus. Tegelikult pole ju raske oma raha kaitsmise nimel iga kord, kui sulle kaart allkiri ülevalpool tagasi ulatatakse, öelda: palun ärge teinekord nii tehke, sest nii soodustate te kaardipettusi. Kui aga teie kaart peaks kunagi kaduma minema ja sellega tõesti poes ostutehinguid sooritatakse, siis tasuks paluda kellelgi sõbral teha eksperiment samas poes, veendumaks, kas müüjad ikka hoolitsevad selle eest, et kaardiesitaja isikut tuvastada. Kui ilmneb, et ei, on kindlasti viimane aeg suurem lament lahti lüüa ja lasta poel või pangal oma tegemata selgitustöö kinni maksta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:03
Otsi:

Ava täpsem otsing