Majandusaasta oli närviline

Koit Luus 24. detsember 1998, 00:00

Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt tunnistas, et see aasta oli panga jaoks raske, kuid üsna edukas. «Kiire kasv asendus stabiliseerumisega,» ütles Neivelt, kes nimetas aasta olulisemateks sündmusteks Hoiupanga ühinemist ja strateegilise partneri leidmist.

Järgmisel aastal loodab Hansapank jõudsasti areneda, millele on kahe suurpanga ühinemisega selle aasta esimesel poolel tugev alus pandud.

Jätkuvat majanduslangust Neivelt järgmiseks aastaks ei prognoosi. «Selge trend on, et liigume Ida-Euroopast Põhja-Euroopasse kiiremini, kui seda ise arvame,» lausus Neivelt.

Eesti edukama ettevõtte, ASi Pakterminal nõukogu esimehe Aadu Luukase hinnangul peavad ärimehed ja poliitikud ettevõtluskeskkonna parandamiseks tihedat koostööd tegema. «Dialoog ettevõtjate ja poliitikute vahel peaks kulmineeruma järgmise aasta esimese kolme kuuga ning uus valitsus ja parlament teevad loodetavasti kõik selleks, et majanduskasv taastuks 6--10 protsendil,» lausus Luukas.

«Ei ütleks, et oli kriisiaasta, aga esimene aasta, kus toimus tagasilöök,» hindas ASi ESS juhataja Tarmo Keskküla. Tema kinnitusel on esimene reageering majandusseisu halvenemisele tõmmata kokku kallid ja töömahukad teenused ehk turvaettevõtete puhul mehitatud valve.

Kuid Keskküla leidis, et muudatusi igapäevases töös lõppeva aasta põhjal tegema ei pea. «Tugevad firmad jälgivad alati kulusid, nüüd toimuvad aga muutused strateegias,» sõnas Keskküla.

«Meie jaoks oli see äärmiselt suurte investeeringute aasta,» sõnas Imavere saeveski tegevdirektor Margus Kohava. Imavere andis aprillis käiku 250 miljonit krooni maksnud saeveski teise järgu.

Eesti suurima saetööstuse, Imavere saeveski käive suurenes lõppeval aastal veerandi võrra 260 miljoni kroonini. Samas vähenes firma kasum mulluselt 35 miljonilt kroonilt 20 miljonile kroonile. Kohava põhjendas seda kohustusega maksta tagasi laenuintresse.

Puidutööstuses on tänavu käivitunud investeeringud peale Imavere ka Paikusel ja Sõmeru saeveskis.

ASi Hansatee juhatuse esimees Enn Pant kinnitas, et lõppev aasta oli suhteliselt edukas ja firma sai jalad alla. «Tekkis kindlus nii endas kui partnerites,» märkis ta.

«Oli töine aasta ja usun, et tuleb sama töine ja mitte kehvem aasta,» prognoosis Pant.

Endise rahandusministeeriumi kantslerina teeb Pandile kriisist enam muret see, et riik toodab järjest enam bürokraatlikke seadusi. «Kriis on loomulik nähtus, millele järgneb tõus, iga uus seadus toob juurde aga ametnikke ja muudab firma tegevust,» sõnas ta.

«Tunnetan globaalse kriisi ilmingut ja turu madalseisu, mistõttu selle aasta lõpp oli võrdlemisi raske ja närviline,» tunnistas Eestisse suuri välisinvesteeringuid teinud ASi Tolaram Grupp investeeringute direktor Urmas Reimand.

«Tulev aasta on Tolarami jaoks konsolideerimise aasta ja midagi uut ette ei võeta,» kinnitas Reimand. «Laienemist ei tule,» lisas ta.

Reimand väitis, et Tolaram Grupp on valmis oma nõrgemaid ettevõtteid saneerima või toetama, kuid seni pole selleks vajadust olnud.

«Oleks rohkem investeeringuid tootmisesse, eksporditööstusesse, poleks olukord täna nii terav,» hindas Reimand üldist majandusolukorda.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektori Meelis Virkebau sõnul jäid mitmed arengukavad ja investeeringud aasta lõpus seisma, kuna loodetud hulgal laenuraha ei tulnud Eestisse sisse. «Järgmisel aastal võime kaotada kuni 3 protsenti müügist,» tunnistas Virkebau.

Virkebau avaldas lootust, et olukord Eesti majanduses stabiliseerub teise kvartali lõpuks. Tema väitel jäävad alles tõsised ettevõtjad ja kaovad need, kes ei peagi ettevõtluses tegutsema.

«Arvan, et üldjoontes on kriis meile kasulik ja elame selle kindlasti üle,» lausus ta.

Tartu tuntud ettevõtjad hindavad tänavust aastat edukaks. ASi Rand ja Tuulberg Grupp nõukogu esimees Aivar Tuulberg lausus, et tänavune aasta oli nende ettevõtetele kõige raskem ja samas kõige edukam. «Nüüd hakkas reaalne tulu tulema ehitusfirmast, Kolumbia Kivist ja Barclay hotellist,» rääkis ta. Tuulberg prognoosis oma firmade tänavuse aasta käibe kasvuks üle 50 protsendi.

ASi Estiko nõukogu esimehe Kalju Hellenurme sõnul on Estiko tänavune käive mullusest kaks korda suurem. «Meile majanduse langus otsest mõju ei avaldanud, sest lõpetasime juba 1992. aastal idasuunalise kaubavahetuse,» lausus Hellenurm.

ASi Rondam nõukogu esimees Neinar Seli nentis, et kuigi osalemine väärtpaberiturul andis tagasilöögi, võib majandusaastaga rahule jääda. Selile kuuluvate ettevõtete grupi käive kasvas viiendiku võrra.

Aivar Tuulbergi kinnitusel kulus Eesti majandusele väike ?okk ära. «See võimaldas meil aru saada, et meil praktiliselt polegi majandust,» väitis ta.

ASi Alexela Oil juhatuse esimees Juhan Kolk seevastu pidas läinud majandusaastat realistlikuks. «Ei olnud tegemist ei väljasuremise ega buumiga,» lausus ta.

Kolk prognoosis, et ka paar järgmist majandusaastat on tänavusega sarnased. Kolk, kelle juhitav firma sõlmis aasta lõpus tehingu tanklate müügiks ASile Eesti Statoil, avaldas lootust, et väliskapitali tulek pangandusse, meediasse ja ettevõtlusse tervendab Eesti ühiskonda eetiliselt.

Järgmisel aastal kaotavad need, kes on üleinvesteerinud ja suured kulud peale võtnud, prognoosis ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp.

Äärmiselt huvitav aasta.

Polnud mitte kriisi aasta, vaid esimene aasta, kus toimus tagasilöök.

Kui miski muu ei päästa, siis mets ikka.

Ei olnud tegu väljasuremise ega buumiga, järgmised paar aastat tulevad samasugused.

Oli edukas aasta, kuid järgnev tuleb majandusele raske.

Oli raske, kuid üsna edukas aasta.

Oli töine aasta ning usun, et tuleb sama töine ja mitte kehvem.

Kuigi osalemine börsil andis tagasilöögi, võib aastaga rahule jääda.

Oli läbi aegade kõige raskem ja samas kõige edukam aasta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:03
Otsi:

Ava täpsem otsing