Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autota laevareisija pääseb Rootsi ülepäeviti

    Seni igal õhtul Rootsi startida saanud inimesi ootab ebameeldiv üllatus. Tallinnast Rootsi saab otse sõita vaid ülepäeviti. Ainsana kurseerib uuest aastast Tallinna?Stockholmi liinil Regina Baltica. Seoses operaatori vahetusega, Estline asendumisega Hansateega, väljub teine varem sellel liinil kurseerinud laev, Baltic Kristina, hoopis Paldiski sadamast ja randub Stockholmi asemel Kapellskäris.
    Paraku pole Rootsi sadam pole reisilaevade täielikuks teenindamiseks valmis. ?Kapellskäris ei ole veel reisijatele terminali minekuks vajalikku tuubust,? ütles ASi Hansatee turundusdirektor Viljar Jaamu. ?Seetõttu kardetakse, et autota reisijad satuvad omapead sadama territooriumile?. Tuubuseks nimetab Jaamu ehitist, kustkaudu reisijad väljudes terminali saavad suunduda.
    Tuubuse puudumine ahistab Eestist Rootsisse reisijaid esialgse info kohaselt veebruari lõpuni. ?Siis peaks reisijad ka Paldiskist Rootsi sõita saama,? lootis Jaamu. Lootust tuubuse valmimiseks suurendab asjaolu, et ka Silja Europa kavatseb Stockholmi asemel Turust Kapellskäri sõitma hakata. Seni on seda Kapellskäri sadamat kasutanud Viking Line.
    Rootsi sõitjatele on peatselt pärsitud ka võimalus sinna Soome kaudu jõuda. ?Tallinnast ei välju alates märtsist ühtegi laeva, millega sõites jõuaks samal õhtul Helsingist või Turust Rootsi sõitvale Silja laevale,? rääkis turismifirma Tensi Reisid reisikonsultant Kaidi Poolakese.
    Olukorra põhjustab Silja Line otsus tuua Turust väljuva laeva väljumiskellaaeg varasemalt 21,15-lt 18.30-le. ?Nüüd jääb Tallinnast laevaga Helsingisse jõudnul Turusse sõitmiseks aega poolteist tundi,? rääkis Poolakese. ?Vahemaa on aga 200 kilomeetrit ja lisaks peab buss kohal olema tund enne laeva väljumist.?
    Terve ööpäev kulub reisijal ka Stockholmist Helsingi kaudu Tallinna sõitjal. Hommikul Helsingisse jõudnu on fakti ees, et Tallinnasse saab ta sõita alles kell 18.
    Põhjus, miks Hansatee Baltic Kristina Tallinna asemel Paldiskist väljuma pani, peitub Viljar Jaamu sõnul kahe sadama lühemas vahemaas. ?Nüüd saame ühe otsa sõita kümne tunniga, koos laadimisega sõidame ööpäeva jooksul edasi-tagasi,? väitis Jaamu. ?Tallinnast Stockholmi sõiduks kulub aga 17 tundi.?
    Selles, kuidas tulevased Rootsi-reisijad reisijad Paldiskisse saaksid, Jaamu probleeme ei näe. Tema kinnitusel on juba kaks bussifirmat, Taisto Reisid ja Harjumaa Liinid, tundnud huvi reisijate Paldiskisse vedamise vastu. Esialgu kavatseb Hansatee aga rõhu panna autodega reisijatele, kes saavad kiirema ülesõiduvõimaluse.
    Reisijate arvu kasvu Hansatee siiski ei plaani. ?Rohkem arvestame sõiduhinna tõstmise ja kulude kärpimisega,? kinnitas Jaamu.
    Kasvu loodab Hansatee aga kaubaveos. Praegu kuulub kogu kaubavedu Eestist meritsi Rootsi Hansateele. Lisaks igal õhtul väljuvale Baltic Kristinale väljub igal hommikul Paldiskist ka mootorlaev Kapella ning kaupa veab ka Tallinnast ülepäeviti väljuv Regina Baltica.
    Esialgu on ümberkorraldused kaubaveos toonud siiski ka segadusi. Nii kurdavad autovedajad, et Hansatee pole suutnud nendega veo ja hindade suhtes läbirääkimisi pidada. ?Kõige rohkem häirib autovedajaid teadmatus,? ütles Alu Veoki juht Aivo Härmaste. ?Laeva väljumiskoha suhtes vahet pole ? väljugu või Pärnust.?
    Muudatused laevade väljumispaigas ja arusaamatused klientidega said alguse, kui AS Hansatee ja seni Stockholmi liinil opereerinud Estline?i omanik Eesti Merelaevandus sõlmisid detsembri alguses Regina Baltica ja Baltic Kristina laevapereta prahtimislepingud.
    Tallinki kaubamärgi all opereerib Hansatee lisaks Baltic Kristinale ja Regina Balticale ka Helsingi liinil laevadega Fantaasia, Meloodia, ja Vana Tallinn ning Tallink AutoExpress ja Tallink Express 1.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.